Lietuvos Laisvės kovos Sąjūdžio Tarybos deklaracija
III Metsavendade liikumine
Lietuvos laisvės kovos sąjūdžio deklaracija (LLKS Deklaracija) - svarbiausias Lietuvos partizanų vadų suvažiavimo dokumentas, kuris buvo priimtas 1949 m. vasario 16 d.
Deklaracijoje išdėstyta antisovietinio pasipriešinimo programa, paskelbta Lietuvos laisvės kovos sąjūdžio Taryba. Deklaracijoje aptarta atkuriamos Lietuvos valstybės demokratinė sandara ir kiti svarbūs to meto klausimai. Nepriklausoma Lietuvos Respublika numatyta atkurti remiantis Deklaracijoje išdėstytais principais ir 1922 m. Konstitucija.
Deklaraciją pasirašė partizanų vadai: P. Bartkus - Žadgaila, A. Grybinas – Faustas, L. Grigonis - Užpalis, V. Gužas - Kardas, B. Liesys - Naktis, A. Ramanauskas - Vanagas, J. Šibaila - Merainis ir J. Žemaitis Vytautas. Visi Deklaraciją pasirašiusieji žuvo.
1999 m. Lietuvos Respublikos Seimas priėmė įstatymą, kuriuo LLKS Deklaraciją pripažino Lietuvos valstybės teisės aktu. Deklaracija įtraukta į UNESCO programos Pasaulio atmintis Lietuvos nacionalinį registrą.
Rohkem teabeallikaid
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Leedu vabadusvõitluse Sąjūdise memoriaal Minaičiais (Minaičiai punker-muuseum)
aastal 1948 Sügisel otsis Ülestõusmisringkonna staap talvitumispaika ja selleks valiti partisanide toetajate A. ja S. Mikniu kodutalu Minaičiai külas (Radviliškio rajoon). Sissid kaevasid aida alla väikese punkri, kuhu asusid elama ringkonna staabi liikmed.
aastal 1949 16. veebruar Minaičiai partisanide komandörid lõpetasid Leedu vabadusvõitluse deklaratsiooni koostamise ja avaldasid, mille peaeesmärgiks on Leedu parlamentaarse vabariigi taastamine aastatel 1920-1926. näiteks Kohtumistel osales ametlikult 8 inimest: Jonas Žemaitis-Vytautas, Juozas Šibaila-Merainis, Petras Bartkus-Žadgaila, Adolfas Ramanauskas-Vanagas, Aleksandras Grybinas-Faustas, Vytautas Gužas-Kardas, Leonardas Grigonis-Užpalis ja Bronius Liesys-Naktis.
Punkrit kasutati ka hiljem, milles partisaniapteeker Izabelė Vilimaitė-Stirna ravis Užpelkii lahingutes raskelt vigastada saanud partisani Laurynas Mingilas-Džiugast. aastal 1953 asustamata punker varises kokku ja suleti omanike poolt.
aastal 2010 alanud on partisanipunkri, kodutalu aida rekonstrueerimine ja monumendi ehitamine. Kõigi kaheksa deklaratsioonile alla kirjutanud partisani nimed on jäädvustatud skulptor Jonas Jagėlase loodud monumendis. Aidas on autentne klaaskattega partisanipunker, mida külastajad saavad pealt vaadata, ning aidas on ekspositsioon.
Partisanide sideohvitseri kodutalu Saiai linnas
Leedu vabadusvõitlustega on seotud Radviliškise rajoonis Grinkiškise vallas Balandiškis asuv perekond Sajai partisanide toetajate kodutalu. Selle ajalugu tutvustatakse tavaliselt koos Mikniai kodutalu omaga, mis asub lähedal Minaičiais (Leedu vabadusvõitluse mälestusmärk).
See üksildane ja tagasihoidlik kodutalu oli sündmuste pealtnägija Viktoras Šniuolis-Vitvytise mälestuste ja mõningate uurimuste kinnitusel koht, kus võis ette valmistada Leedu Vabadusvõitluse Liikumise (LLKS) asutamisdokumente. Leedu Rahvuslikust Vabastusarmeest sai Nõukogude okupatsioonile vastupanu kõige olulisem organisatsioon, mis hõlmas kogu Leedu territooriumi. Teatatakse, et alates 1946. a Vabadussõjalased külastaksid seda kodutalu puhkama ja jõudu koguma. Pärast 1949 veebruar Mikniai kodutalus (aidasse paigaldatud punkris) tegutses LLKS-i avaliku partisanide diviisi staap ja ilmus LLKS-i perioodiline väljaanne ajaleht "Prie rymancių rūpintojėlios".
Partisanid külastasid Sayai kodutalu punkrit rohkem kui korra, talvitasid seal või said vigastusi ravida. Vabaduse kolle eksisteeris Sajai kodutalus 1952. aastani. Sama aasta sügisel punker avastati ja kodutalu omanikud arreteeriti.
Praegu on kodutalu peaaegu täielikult lagunenud, kuid sellel on monument, infostend ja kabelisammas, mis meenutab selles kohas toimunud olulisi ajaloosündmusi.
Seotud lood
Lemtingas posėdis bunkeryje: 1949 m. Lietuvos partizanų vadų suvažiavimas
1949 m. vasario 10-20 dienomis Radviliškio rajono Minaičių kaimo Miknių sodybos bunkeryje įvyko vienintelis partizanų vadų suvažiavimas okupuotoje Lietuvoje, kurio metu buvo įkurtas Lietuvos laisvės kovos sąjūdis (LLKS) ir paskelbta Nepriklausomybės deklaracija.
Paskutinis mūšis Užpelkių miške
1949 m. rugpjūčio 13 d. Radviliškio apskrityje, Užpelkių miške, įvyko lemtingas mūšis, kurio metu žuvo LLKS tarybos prezidiumo narys, Vasario 16-osios deklaracijos signataras Bronius Liesys-Naktis kartu su kitais Prisikėlimo apygardos partizanais.