Pieta ehk "Māmuļa" mälestusansambel Nīkrāce'is
Pieta ehk Mammy on Euroopa kultuuris ja kunstis tuntud motiiv, mida kasutati ka nõukogude ajal.
Nīkrāce mälestusmärk on rahva seas tuntud ka kui "muumia". Monumenti skulptuuristas 1979. aastal skulptor L. Rezevska.
Miks on selle nimi PIETA? - Pietà on Itaalia kunstniku Michelangelo renessansskulptuur, mis asub Vatikani Püha Peetri kirikus. See on ainus Michelangelo poolt signeeritud teos.
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Punaarmee sõdurite mälestuspaik "Pieta" Nīkrāce vallas
Nõukogude sõdurite kalmistu asub Skrunda - Embute - Priekule maanteel, mis asub kahe jõe, Dzelda lõunas ja Koja põhjas, vahelisel kõrgendikul. Sinna on maetud üle 3000 langenu.
Teise maailmasõja lahingud
Punaarmee alustas alates 27. oktoobrist 1944 pealetungioperatsiooni, mida nüüd tuntakse 1. Kuramaa pataljoni nime all, eesmärgiga hävitada Saksa armeegrupp "Põhja", mis hiljem nimetati ümber "Kuramaaks". 5. novembriks jõudsid Nõukogude 61. armee ning osad 6. kaardiväe ja 4. šokkarmee Zeldi jõe äärde ning mõned 5. kaardiväe panzerarmee üksused hõivasid sillapead jõe põhjakaldal. Enne järgmist rünnakut viidi sellesse sektorisse 1. Balti rinde 2. kaardiväearmee, et jõuda Skrunda-Liepaja raudteeliinini. Pärast esialgse sissetungi saavutamist jätkaks 5. kaardiväe panzerarmee rünnakut Kuldīga suunas.
Kuramaa 2. lahingu algus viibis ilmastikuolude tõttu ja algas alles 19. novembril. Punaarmee saavutas oma suurimad edusammud praeguse Vennaskonna kalmistu ümbruses ning 24. novembri õhtuks olid 1. ja 60. laskurkorpus vallutanud Koj jõe põhjakaldal asuva placdarmi. Kuid Punaarmee edu lõppes seal. Saksa armeegrupp Põhja aimas nõukogude rünnakute suunda ja koondas siia sobivad jõud, sealhulgas kaks pantserdiviisi.
26. novembri 1944. aasta õhtul peatati Punaarmee rünnakud ja kuni Teise maailmasõja lõpuni ei tehtud enam ühtegi katset Saksa vägede hävitamiseks Kuramaal. Järgnenud lahingutes oli ülesanne takistada Saksa armee evakueerimist Kuramaalt.
Ezere kohalik ajaloohoidla "Muitas Nams" ("Tollimaja")
Ezere tollimaja asub Ezeres Saldus-Mažeikiai maantee lähedal Läti-Leedu piiril. Selles hoones kirjutati 8. mail 1945 alla nn Kuramaa taskusse piiratud Saksa armeeüksuste "Kurzeme" (Kuramaa) kapitulatsioonilepingule. Arvatakse, et Teine maailmasõda lõppes tegelikult Ezeres. Tollimajas on II maailmasõja lõpu sündmusi kajastav väljapanek ja Ezere valla ajalugu vanast ajast kuni tänapäevani kirjeldavad eksponaadid. 7. mai 1945. aasta hommikul saatis Leningradi rinde ülem marssal L. Govorov armeegrupi "Kurzeme" juhtkonnale ultimaatumi, et see paneks relvad maha. Üleandmisakt allkirjastati asjaosaliste poolt 8. mail ja selles kirjeldati üksikasjalikult üleandmise korda, relvade kogumiskohti, esitatavaid dokumente ja andmeid ning muid praktilisi meetmeid.
Saldus Saksa sõdurite kalmistu
Saldus Saksa sõduri kalmistu asub Saldus-Ezere maanteel. 8 hektari suurusele kalmistule maeti ümber umbes 25 000 Saksa sõdurit ja mõned Läti leegionärid. Ümbermatmine on toimunud 1997. aastast.
1. maist 1. oktoobrini saab mälestustoas vaadata ekspositsiooni Kuramaa lahingutest. Sel perioodil on mälestustuba avatud tööpäeviti 9.00-17.00, laupäeviti ja pühapäeviti on kalmistul ka matkajuht. Samuti on kättesaadavad Saldusse maetud sõdurite ja langenud sõdurite registrid kogu Lätis.