Läti laskuritest Olaine kandis

4. Vidzemes latviešu strēlnieku bataljona virsnieki pozīcijās. Olaines rajons, 1916. gads. 1. rindā centrā sēž bataljona komandieris Ansis Zeltiņš. Avots: Latvijas Kara muzejs.

Mälestustes peegeldub Läti laskurite igapäevaelu Olaine kandis. Kirjeldatud pole mitte ainult elutingimusi, vaid ka tavalist ülesannet – vastase positsioonide luuret.

(..) Ööbisime lahinguvälja lähedal suurtükiväe ruloodes. Hommikul tuli minna "Rebastesse", Olaine jaama lähedale, kus veetsime mõned päevad ja ööd vabas õhus, metsas. Hingetraate ja ahju telliseid sai täies mahus varemeis Olaine jaamast. , kuhu nagu meie venelastest naabrid ütlesid, sakslane ei saanud minna, sest sakslane nägi ja tulistas Umbes nädala pärast lahkusime "Foxesist" ja läksime Baloži jaamas asuvasse staapi. (..)

(..) Niipea, kui ilmub Saksa rakett, kuigi nende kaevikud teisel pool raba, heidame pikali. Hommikul kududes murdume haruldasse ketti. Meie treeningmeeskond on keti paremal tiival. Enne Saksa kaevikute juurde jõudmist peame pikalt kõndima läbi lumega kaetud väikeste põõsaste, iga lumepuudutuse peale langeb lumi krae taha, jalad on soos ja kott õlal. . Läbi põõsaste kõndides olge ettevaatlik, et mitte üksteisest kõrvale kalduda. Kuulame kogu aeg kuulipauku keti vasakus tiivas, kus asusid meie ehted. Tööd alustab ka meie suurtükivägi. Hakkame ka meie ees kuule puruks lööma. Mõni upub, mõni lõhkeb puuoksa ette. Me ei tulista, sest me ei näe vaenlast, vaid liigume lihtsalt edasi. Samuti ei peida end ükski vaenlase kuul. Ka siit võib alustada, sest "friigid" on lähedal. Alanud on intensiivsem laskmine. Mäletan mõisnik Tukumsis, Muri uskus juba Lätisse ja tundis sakslaste vastu suurimat vihkamist, kadus pärast lahingut. , läti rahvas armastas seda - kõik langesid, alustades hirvest ja lõpetades tundmatu, pealetükkimatu püssimeesega.Kui neil oleks kerge hing. , aga kuna meie ehted pole suutnud Saksa kaevikutesse sisse murda, siis me ei tohi seda teha. nii. Märtsilahingus langenud ühe meie kaaslasena tulistab vapper kuramaalane. Näeme läbi väikeste kaskede jooksmas saksa kaske. Teise lasuga tapab teine liige teise sakslase. Mõlemad sakslased kandsid kasse padruneid. Siin näen võsas midagi liikumas, räägin naabrisõbrale, kuidas tulistada. Tulistame mõlemad korraga. Kohe läksid põõsad lahku ja välja ilmub veritseva käega vana sakslane, kes oma kase- ja spicohabemega jätab Mefistofelele sarnase mulje. Ta kutsub mitte tulistama, sest kodus on viis last. Võtsime ta vangi, kuid selle puudutamine oli orgaaniliselt vastupidine. Vene sõdurid viisid ta minema. Tema võrdlusega võib-olla solvan teda, võib-olla oli ta aus pereisa, igapäevatööst eraldatud, aga jättis tol hetkel halva mulje. Pärast seda oli ka juhtum, kui olin väga vihane sõja peale, nähes raskelt haavatud vaenlase piinu. Kuid kõik sellised hetked võisid jätta ainult mööduva mulje, sest seal oli sõda ...

Loo jutustaja: Pie atmiņām norādīti iniciāļi “H.B.”
Kasutatud allikad ja viited:

Ajaleht "Jēkabpils Vēstnesis". 1925. aastal jaanuaril.

16.jpg
17.jpg
18.jpg

Seotud objektid

Esimese maailmasõja ajalooline uurimistee ja kaev

Asub Olaines, Olaine ajaloo- ja kunstimuuseumi läheduses.

Ajalooline trass rajati 2018. aastal I maailmasõja aegsete Vene armee kindlustuste asukohale, mis kuulusid piirkonna kaitsesüsteemi. Lahingud Saksa ja Vene armee vahel Olaine piirkonnas äratavad tähelepanu mitmel põhjusel. Soine maastik takistas sõdivatel pooltel kiiret edenemist ja nõudis sõduritelt mitmesuguseid oskusi, et ebasoodsates tingimustes tegutseda. Sõjas mängis olulist rolli täpne maastikuanalüüs, luure ning kindlustused või insenertehnilised rajatised.

Tänapäeval on kognitiivne marsruut vabalt kättesaadav ja annab ligikaudse ettekujutuse sõdurite elutingimustest. Renoveeritud hooned on suletud, kuid tutvuda saab eelnevalt Olaine Ajaloo- ja Kunstimuuseumi spetsialistidega ühendust võttes.

 

 
Olaine Ajaloo- ja Kunstimuuseum koos Esimese maailmasõja õpperaja ja punkriga

Olaine Ajaloo- ja Kunstimuuseumi näitus tutvustab Nõukogude okupatsiooni aega Olaines. Muuseumi territooriumile on rajatud Esimese maailmasõja teemaline õpperada kaitserajatiste restaureeritud elementidega. Kohale, kus kunagi asus Esimese maailmasõja aegne Vene armee kaitseliin, on rajatud vene sõdurite punker. Külastajad saavad tutvuda osaga lasketornist. Jaunolaines Plakanciemsi ristmikul asub Esimese maailmasõja aegne raudbetoonist kindlustus. Esimese maailmasõja ajal peeti siin Vene ja Saksa armee vahel lahinguid. Luure- ja muude operatsioonidega olid seotud ka Läti kütipolgud. Soine maastik muutis selle ala raskesti kaitstavaks, aga väga oluliseks võitluspaigaks Läti sõjaajaloos. Olaine tekkis tänu heale asukohale Jelgava ja Riia vahel, kus praegu asub Jaunolaine. Lähedal asus Olaine mõis. Tänapäevane Olaine ehitati Nõukogude okupatsiooni ajal, kui seal hakati arendama tööstusettevõtlust.