Par latviešu strēlniekiem Olaines apkārtnē

Mälestustes peegeldub Läti laskurite igapäevaelu Olaine kandis. Kirjeldatud pole mitte ainult elutingimusi, vaid ka tavalist ülesannet – vastase positsioonide luuret.
(..) Ööbisime lahinguvälja lähedal suurtükiväe ruloodes. Hommikul tuli minna "Rebastesse", Olaine jaama lähedale, kus veetsime mõned päevad ja ööd vabas õhus, metsas. Hingetraate ja ahju telliseid sai täies mahus varemeis Olaine jaamast. , kuhu nagu meie venelastest naabrid ütlesid, sakslane ei saanud minna, sest sakslane nägi ja tulistas Umbes nädala pärast lahkusime "Foxesist" ja läksime Baloži jaamas asuvasse staapi. (..)
(..) Niipea, kui ilmub Saksa rakett, kuigi nende kaevikud teisel pool raba, heidame pikali. Hommikul kududes murdume haruldasse ketti. Meie treeningmeeskond on keti paremal tiival. Enne Saksa kaevikute juurde jõudmist peame pikalt kõndima läbi lumega kaetud väikeste põõsaste, iga lumepuudutuse peale langeb lumi krae taha, jalad on soos ja kott õlal. . Läbi põõsaste kõndides olge ettevaatlik, et mitte üksteisest kõrvale kalduda. Kuulame kogu aeg kuulipauku keti vasakus tiivas, kus asusid meie ehted. Tööd alustab ka meie suurtükivägi. Hakkame ka meie ees kuule puruks lööma. Mõni upub, mõni lõhkeb puuoksa ette. Me ei tulista, sest me ei näe vaenlast, vaid liigume lihtsalt edasi. Samuti ei peida end ükski vaenlase kuul. Ka siit võib alustada, sest "friigid" on lähedal. Alanud on intensiivsem laskmine. Mäletan mõisnik Tukumsis, Muri uskus juba Lätisse ja tundis sakslaste vastu suurimat vihkamist, kadus pärast lahingut. , läti rahvas armastas seda - kõik langesid, alustades hirvest ja lõpetades tundmatu, pealetükkimatu püssimeesega.Kui neil oleks kerge hing. , aga kuna meie ehted pole suutnud Saksa kaevikutesse sisse murda, siis me ei tohi seda teha. nii. Märtsilahingus langenud ühe meie kaaslasena tulistab vapper kuramaalane. Näeme läbi väikeste kaskede jooksmas saksa kaske. Teise lasuga tapab teine liige teise sakslase. Mõlemad sakslased kandsid kasse padruneid. Siin näen võsas midagi liikumas, räägin naabrisõbrale, kuidas tulistada. Tulistame mõlemad korraga. Kohe läksid põõsad lahku ja välja ilmub veritseva käega vana sakslane, kes oma kase- ja spicohabemega jätab Mefistofelele sarnase mulje. Ta kutsub mitte tulistama, sest kodus on viis last. Võtsime ta vangi, kuid selle puudutamine oli orgaaniliselt vastupidine. Vene sõdurid viisid ta minema. Tema võrdlusega võib-olla solvan teda, võib-olla oli ta aus pereisa, igapäevatööst eraldatud, aga jättis tol hetkel halva mulje. Pärast seda oli ka juhtum, kui olin väga vihane sõja peale, nähes raskelt haavatud vaenlase piinu. Kuid kõik sellised hetked võisid jätta ainult mööduva mulje, sest seal oli sõda ...
Ajaleht "Jēkabpils Vēstnesis". 1925. aastal jaanuaril.
Saistītie objekti
Pirmā pasaules kara izziņas maršruts un zemnīca Olainē
Atrodas Olainē, netālu no Olaines Vēstures un mākslas muzeja.
Vēstures izziņas maršruts izveidots 2018. gadā vietā, kur 1. pasaules kara laikā atradās Krievijas armijas nocietinājumi, kas bija daļa no apkārtnes aizsardzības sistēmas. Vācijas un Krievijas armiju cīņas Olaines apkārtnē piesaista uzmanību vairāku iemeslu dēļ. Purvainais apvidus karojošajām pusēm neļāva gūt ātrus panākumus un prasīja no karavīriem daudzveidīgas iemaņas, darbojoties nelabvēlīgos apstākļos. Precīzai apvidus analīzei, izlūkošanai un fortifikācijas jeb inženiertehniskajām būvēm bija liela nozīme karadarbībā.
Mūsdienās izziņas maršruts ir brīvi pieejams un sniedz aptuvenu priekšstatu par karavīru dzīves apstākļiem. Atjaunotās būves ir slēgtas, taču aplūkojamas, iepriekš sazinoties ar Olaines Vēstures un mākslas muzeja speciālistiem.
Olaines Vēstures un mākslas muzejs
Atrodas Olainē.
Vēstures un mākslas muzejs dibināts 1995. gadā. Muzeja ekspozīcija stāsta par Olaines un apkārtnes attīstību ietekmējošiem faktoriem un tās lomu Latvijas vēsturē. Olaine ir veidojusies, pateicoties izdevīgajai atrašanās vietai starp Jelgavu un Rīgu, kur šobrīd atrodas Jaunolaine. Tās tuvumā bija Olaines muiža. Savukārt mūsdienu Olaine būvēta Padomju okupācijas periodā, kad tur sāka attīstīt rūpniecības uzņēmumus.
1. pasaules kara laikā apkārtnē norisinājās karadarbība starp Krievijas un Vācijas armiju. Pretinieka izlūkošanā un dažādās operācijās iesaistīja latviešu strēlnieku vienības. Purvainais apvidus to padarīja par sarežģīti aizsargājamu, bet ļoti nozīmīgu cīņu vietu Latvijas vēsturē.
Mūsdienās šeit var apskatīt muzeja ekspozīcijas un 1.pasaules kara izziņas taku, kur atjaunoti nocietinājumu elementi. Jaunolainē pie pagrieziena uz Plakanciemu atrodas 1. pasaules kara dzelzsbetona nocietinājums.