Tragöödia koht Läti ajaloos on siiani ebaselge

Kurelase leitnant Robert Rubeni pataljoni meeleheitlik ja idealistlik sõjaline vastupanu Saksa 16. armee üksustele, SD- ja SS-üksustele kestis 14. novembrist 9. detsembrini 1944 Ugāle, Usma, Renda ja Zlēku vallas ning 9. ja 10. detsembril 1944. lõppes traagiliste sündmustega Ventspilsi rajooni Zlēku vallas.
Nende kahe päeva jooksul otsustasid sakslased võitluses rahvus- ja nõukogude partisanidega karistada neid toetanud kohalikke elanikke - nad tõmbasid kaardile ringi ja piirasid selle ümber. Kõik selles viibinud hukkusid ja kõik kaheksa piiritletud alal asuvat maja süüdati põlema. Enamik tapjatest olid pagulased täiesti erinevatest Läti piirkondadest, kellest paljud olid saabunud üsna hiljuti.

Me pole veel piisavalt mõistnud ja hinnanud Zlēku tragöödia olulisust Läti riigi ajaloos, sh vestlust Läti Teaduste Akadeemia liikme, füüsiku Oļģerts Lielausiga. Ta juhtis kümme aastat tagasi loodud Läti Teaduste Akadeemia initsiatiivrühma, mille ülesandeks oli säilitada eredamaid tunnistusi Teise maailmasõja aegse Läti vastupanuliikumise ja selle ohvrite ajaloost ja rahvamälust.

Suur kõrv oli 1944. aasta detsembris 14 aastat ja kolm kuud vana ning suudab toona juhtunust siiani jutustada, samuti mäletab mitut eredat episoodi.

"[Ruubeni pataljoni] jalavägi kõndis mööda Abavat, aga transportijad kõndisid läbi Cirkalast. Seal oli tee. Mäletan, et Cirkale oli põgenikke täis. Sõdurid sisenesid suuremasse hoonesse, mis enam ei säili. jalavägi või muu relvastus. Inimesed rääkisid et haavatud leitnant Rubenit veeti vankris.

Cirkale lähedal on maju, mis [sakslased põletasid 7.-10.12.1944 maha] - "Grauči", "Grauči" kõrval on "Jaunarāji", kus elasid mu sugulased, kes kõik maha lasti. Kokku põles kaheksa maja. Saksa SS-i ja politsei kõrgeim ametnik Ostlandis Jekeln pani väidetavalt kaardile veelgi suurema ringi, sealhulgas Cirkali, kus tuli karistust täide viia, kuid selle vastu protestiti.

Suurim ülekohus on see, et siin lasti maha umbes 160 inimest. Enamasti räägivad kõik sõdurite kangelaslikkusest, aga kuidas seda traagikaga siduda? Isegi Teaduste Akadeemias moodustati Zlēku tragöödia tõendite säilitamiseks erikomisjon, kuid see juhtum on takerdunud ja seni pole tehtud ühtegi tõsist sammu."

Sõjaaegne kaos ja uudishimu

Küsimusele, kas see pole mitte kõige suurem lahing, kus lätlastel oli sakslastega väga tõsine kokkupõrge, toob Lielauss välja, et kohati sakslasi polnudki. "Abriņi juures, Abava kohal, kirusid venelased, sest seal olid vlasovlased, aga siinpool latgalid. Tol ajal oli moes, et kõige tüüpilisemad mehed tulistasid raskest Vene kuulipildujast" Maksim "õlalt. Ja üks neist latgalid , tema ees kõlasid teiselt kaldalt ka vene keeles laamad."

"Minu tädi ja tema metsamehest abikaasa elasid Cirkalas. Elasin nende juures suviti. Cirkales elas sakslaste" Jagdverbandi "üksus, mis kuulus SD koosseisu. Seal oli umbes 40–50 inimest. Sakslased käskis neid ja see üksus kutsus "Punane nool" [nõukogude partisanid].

Teine episood - Cirkales, kus oli sakslaste üksus, võeti kaks Läti sõdurit vangi ja vangistati ühte suurde aita. Neid kaitsesid ka lätlased. Mäletan, et üks neist ütles: "Janson, mine ütle veidrikutele, et üks tuli välja." Valvurid tuvastasid, et aknarestid on nihutatud ja üks kinnipeetavatest, Ugalist, oli lahkunud, teisel kinnipeetul oli aga turvaline dokument, ja kuigi ta võis põgeneda, ta seda ei teinud.

Saabusid valvuri boss ja austerlane Tarshfer, kes oli ilus mees ja kellele tütred meeldisid. Ta tuli välja ja tulistas sellest ärritunust tsiviilpõgenike juuresolekul puhkusetunnistusega kinnipeetavat, kes polnud põgenenud. Segadus jäi veelgi suuremaks, tulistaja oli segaduses, sest tema valvevahetuses juhtunud õnnetus ajas kõik kohalviibijad segadusse. Sakslased eemaldasid lasu kohe ...

Veel üks episood Cirkales – mu isa oli raadio sisse lülitanud, et ingliskeelseid uudiseid kuulata. Kord kuulas ta neid ühes toas ja tema selja taha tuli Saksa komandör. Isa arvas, et seal tuleb suur hais, aga ei, lohutas sakslane ja uuris, kus läänes rinne nüüd on. Tal oli perekond kusagil Saksamaal ja ta mõtles, kas sinna on tulnud inglased, prantslased või ameeriklased.

Olukord oli selline, et ka sakslased ei teadnud, mis nende kodudes toimub. See oli sel ajal Cirkales.

Zlēku tragöödia mälestusmärk

"Vene ajal võeti vastu: igas vabariigis pidi olema kõrghoone, meil on selline teaduste akadeemia ja võeti vastu: igas vabariigis on reeglina vaja Saksa ohtlikke töid. Valgevenes, Ukrainas .

Kuni viimase ajani hindasime Teaduste Akadeemias, et seni unustusehõlma vajunud Zlēkas on toime pandud Läti territooriumi suurim sõjakuritegu. Nõukogude ajal toimunud tragöödiat uuris Nõukogude partisanide koosseisus võidelnud akadeemik Willis Samson.

Sõja lõpus abistasid paljud Zlēku valla elanikud Nõukogude partisane ja skauteid ning toetasid Saksa fašistliku armee desertööre. Nördinud suutmatusest sissidega võidelda, maksis kindral Friedrich Jekelni juhitud karistusretk kohalikele ägedalt kätte.

Kuid Nõukogude partisanid polnud Jekelni välja vihastanud – "Punane nool" istus Zlēka lähedal põõsastes ja jälgis toimuvat. Jekeln oli raevukas kurjalaste võitluse ja Rubeenia sõjalise vastupanu peale ning maksis selle eest umbes 160 süütu inimese eluga, nii suur kui ka väike, kohalik ja põgenik, kes olid nädal aega hästi sõjaväes viibinud.

Täna asub Zlēkas Karātavkalns. Osa tapetutest on ümber maetud. Umbes paarkümmend rändrahnu moodustavad ringi hukkunute nimedega, kuid keskel on umbes kolme meetri kõrgune mustast marmorist obelisk. Väidetavalt on see võetud Moskva eeslinna vanalt "juudi kalmistult".

Kas poleks aeg see tagasi tuua ja paigaldada selle asemele tänase kirja ja ristimärgiga Läti rändrahn? Arvan, et Zlēku tragöödia ohvritele tuleks väärilist au näidata ja selle au andmise koht oleks sümboolselt Zlēka Karātavkalns. Kurelaste võitluses Läti iseseisvuse taastamise eest hukkus 160 inimest ja need võitlejad ei mahtunud ei Saksa ega Nõukogude okupatsiooni.