Kaubaaurik Krimulda Sõjatehnika

Ehitatud 1899. aastal Inglismaal Blythis. Laeva mõõtmed: 83,82 x 12,192 x 5,52 meetrit. Ühetekiline, kahe mastiga.

Algselt nimi Somerford, omanik Speeding & Marshall SS Co.  Alates 1910. aastast nimi General Dragomirov ja omanikuks “Gebrüder Seeberg” Riias.

I maailmasõja ajal 3. detsembril 1915 võeti Balti laevastiku teenistusse. Alates 25. oktoobrist 1917 oli enamlaste valduses. 1918 nimi Komissar (laevandusettevõte „Transbalt“).  Alates 1920 nimi Krimulda ja vastavalt rahulepingule tagastati 17. detsembril 1920 endisele omanikule “Gebrüder Seeberg”.

Teise maailmasõja sündmused ja poliitilised muutused tõid kaasa traagilised tagajärjed Baltimaade merelaevandusele, mis mõjutasid nii laevade kui ka merenduse sektoris töötavate inimeste saatusi.

 9. juunil 1940 sai Balti laevastiku juhataja viitseadmiral Vladimir Tributs korralduse allutada  laevastik Leningradi sõjaväeringkonna ülemale ja olla valmis täitma tema poolt antud lahingukäske. Põhiliste ülesannetena nähti ette hõivata kõik Eesti, Läti ja Leedu meresõidukid, katkestada nende riikide omavaheline mereühendus, sulgeda Riia laht ning blokeerida Eesti ja Läti rannik, et vältida nende maade valitsuste evakueerimist. 22. juunil 1941 puhkes sõda hitlerliku Saksamaa ja stalinliku Venemaa vahel, mis Baltimaades avaldus kõigepealt mere- ja õhusõja näol.

Vene vägede evakuatsioonikäsk saadi 27. juunil. Sama päeva õhtul lahkus Balti laevastik Ventspilsist võttes suuna Suure väina ja Pärnu poole, nende seas ka kaubaaurik Krimulda. 28. juunil seisid laevad ankrus ja jätkasid teekonda alles 29. juuni keskpäeval. 30. juunil seisid laevad taas ankrus. 1. juuli õhtul sai kapten käsu minna Leningradi.

1. juulil peale väina ületamist, sõitis Krimulda Vormsi juures miinile ja uppus. Hukkus viis meremeest. Ülejäänud meeskond pääses kahe päästepaadi peale ja suundusid Vormsi tuletorni poole, kaldalt vastu tulnud mootorpaat pukseeris pääsenud meremehed Rohukülla.

Krimulda sai löögi vöörimasti lähedale ja vöör eraldus kerest. Seetõttu on vöör üsna purustatud ja ahter suhteliselt hästi säilinud. Krimulda vrakk lebab 16 meetri sügavusel. Põhja – lõunasuunaliselt paiknevast ahtrist ligi 30 meetrit idas asuvad vööridetailid. Ahter lebab kiilul, tekil on näha tagavara sõukruvi, vintsid kauba laadimiseks ja trümmides on endiselt rohkelt puitmaterjali.

Kasutatud allikad ja viited:

Eesti ajalugu VI. 2005. Illamaa.

Miklāvs 1991. Aurik Krimulda surm - Maija Fridberga. Läti merenduse aastaraamat ´91. Riia, 64-67.