Endine I maailmasõjaaegne raudtee: Vecumnieki – Mercendarbe
Infrastruktuuri objekt

1916. aastal, kui Saksa armee rindejoon oli Daugava vasakul kaldal tugevnenud ja stabiliseerunud, otsustati 15. märtsil ehitada rinde varustamise vajadusteks 25 km pikkune raudteeliin 1435 mm rööpmelaiusega Vecumniekist (Bhf. Neugut Kurland) Baldonesse (jaam: Mercendarbe - Merzendorf). 30. märtsil alustas tööd umbes 5000 töölist ning 1. maiks oli liin ehitatud Skarbe jaama ja 6. maiks Mercendarbe jaama. Jaamade järjekord lõunast põhja oli järgmine: Neugut Kurland, Nougut Nord, Birsemnek, Gedeng, Skarbe, Merzendorf. Kaup laaditi ümber suurimas jaamas Skarbes, kust see veeti rindele hobuveokiga. Veel 1921. aastal veeti raudteeliini mööda palke ja küttepuid, kuni see 1925. aastal lammutati. Raudteeliini asukoht on eri lõikudes väga erinev – kohati läbivad seda erineva tähtsusega teed, kohati ületab see metsamassiive selgelt nähtava tammina. On kohti, mida on vegetatsiooniperioodil raske läbida.

Endise Gediņi jaama („Bahnhoff Gedeng“) juures hargnes kirdesuunas kitsarööpmeline raudtee, mille rööpad jätkusid Daugava poole. Sila maja juures ületas see Silupi (Kausupi) (endine jaam „Bhf. Sille“), kuid Podnieki maja juures hargnes see uuesti. Esimene haru läks paremale Berkavase poole ja teine vasakule Vilki mägede poole ning seejärel naasis Skarbe jaamas laiarööpmelisele (1435 mm) raudteele.

1917. aasta septembris ehitasid sakslased Mercendarbest ja Skarbest Daugava jõeni veel ühe kitsarööpmelise raudteeliini (rööpmelaiusega 600 mm), kuhu nad ehitasid pontonsilla ja avasid 1. oktoobril liikluse kuni Ikšķileni. 4. detsembri üleujutus viis eelmainitud silla minema.