Vabadussõjas langenud sõdurite mälestusmärk
Mälestusmärk

01Raiskums_GitaM_M3.jpg
02Raiskums_GitaM_M6.jpg
03Raiskums_GitaM_M2.jpg
04Raiskums_GitaM_M5.jpg
05Raiskums_GitaM_M4.jpg
Raiskums_GitaM_M1.jpg
Laadimine...
 Raiskuma pag., Cēsu nov., Läti
93

Asub Raiskumsi kalmistul kabeli lähedal.

Cēsise lahingutes langenud sõdurite mälestusmärk avati 7. septembril 1930. Monumendi raius kohalikust punakashallist graniidist Cēsise kiviraidur A. Sproģis oma kavandi järgi. Monument restaureeriti 2001. aastal.

Cēsise lahingu 93. aastapäeva mälestusüritusel paljastas erukolonelleitnant Ēvalds Krieviņš kohalviibijaile, et just Raiskumi kihelkonnas Auciemmuiža lähedal otsustati 1919. aastal mitte ainult Vidzeme, vaid ka Läti ja osaliselt ka Euroopa saatus.
„Siin pidas Eesti rügement kangelaslikult vastu Rauddiviisi rünnakule ja tulistas alla esimese Vabadussõja lennuki,“ ütleb Ēvalds Krieviņš.

Kasutatud allikad ja viited:

Lismanis, J. 1915-1920. Lahingute ja langenud sõdurite mälestuseks: Esimese maailmasõja ja Läti vabadusvõitluse mälestuspaigad. Riia: NIMS, 1999
http://www.pargaujasnovads.lv/lv/93/?nid=280

Seotud teemad

Seotud lood

Cēsise lahingu algus, käik ja lõpp

Cēsise lahingu võit pidi saama pöördepunktiks Läti ja Eesti võitluses oma riigi iseseisvuse eest. See võit pani lõpu Andrievs Niedra valitsuse ja Saksa kindrali Rüdiger von der Goltzi plaanidele Baltimaid vallutada. Selle asemel jätkas tegevust Liepājas Kārlis Ulmanise juhitud Läti Ajutine Valitsus.