Vabadussõjas langenud sõdurite mälestussammas
Mälestusmärk
93
Asub Raiskuma kalmistul kabeli lähedal.
Monument Cēsise lahingutes langenud sõduritele avati 7. septembril 1930. aastal. Monumendi valmistas kohalikust punakashallist graniidist Cēsise kiviraidur A. Sproģis. 2001. aastal monument taastati.
Cēsise lahingu 93. aastapäeva mälestusõhtul paljastas vabadusvõitlustest erru läinud kolonelleitnant Ēvalds Krieviņš publikule, et Raiskumsi vallas ei otsustatud mitte ainult Vidzeme, vaid ka Läti ja osaliselt Euroopa saatus. Auciemmuiža lähedal 1919. aastal.
"Siin seisis Eesti polk kangelaslikult Rauddiviisi löögil ja kukkus alla Vabadussõja esimese lennuki," räägib Ēvalds Krieviņš.
Kasutatud allikad ja viited:
Lisamanis, J. 1915-1920. Lahingute ja langenud sõdurite mälestuseks: Esimese maailmasõja ja Läti vabadusvõitluse mälestuspaigad. Riia: NIMS, 1999
http://www.pargaujasnovads.lv/lv/93/?nid=280
Seotud ajajoon
Seotud teemad
Seotud lood
Cēsise lahingute algus, käik ja lõpp
Võit Cēsise lahingutes pidi saama pöördepunktiks lätlaste ja eestlaste võitluses oma riigi iseseisvuse eest. See võit ületas piiri Andriev Niedra valitsuse ja Saksa kindrali Riediger von der Goltzi Baltikumi vallutamise plaanide vahel. Selle asemel alustas tegevust Liepājas Kārlis Ulmanise Ajutine Valitsus.