Vabadussõjas langenud sõdurite mälestusmärk
Mälestusmärk
Asub Raiskumsi kalmistul kabeli lähedal.
Cēsise lahingutes langenud sõdurite mälestusmärk avati 7. septembril 1930. Monumendi raius kohalikust punakashallist graniidist Cēsise kiviraidur A. Sproģis oma kavandi järgi. Monument restaureeriti 2001. aastal.
Cēsise lahingu 93. aastapäeva mälestusüritusel paljastas erukolonelleitnant Ēvalds Krieviņš kohalviibijaile, et just Raiskumi kihelkonnas Auciemmuiža lähedal otsustati 1919. aastal mitte ainult Vidzeme, vaid ka Läti ja osaliselt ka Euroopa saatus.
„Siin pidas Eesti rügement kangelaslikult vastu Rauddiviisi rünnakule ja tulistas alla esimese Vabadussõja lennuki,“ ütleb Ēvalds Krieviņš.
Kasutatud allikad ja viited:
Lismanis, J. 1915-1920. Lahingute ja langenud sõdurite mälestuseks: Esimese maailmasõja ja Läti vabadusvõitluse mälestuspaigad. Riia: NIMS, 1999
http://www.pargaujasnovads.lv/lv/93/?nid=280
Seotud ajajoon
Seotud teemad
Seotud lood
Cēsise lahingu algus, käik ja lõpp
Cēsise lahingu võit pidi saama pöördepunktiks Läti ja Eesti võitluses oma riigi iseseisvuse eest. See võit pani lõpu Andrievs Niedra valitsuse ja Saksa kindrali Rüdiger von der Goltzi plaanidele Baltimaid vallutada. Selle asemel jätkas tegevust Liepājas Kārlis Ulmanise juhitud Läti Ajutine Valitsus.





