Mälestusmärk Läti Vabadussõjas langenud Eesti sõduritele
Mälestusmärk
151
Asub Salaca jõe kaldal, kalmistu lähedal, Upes tn 3a.
Esimest korda pühitseti kalmistu sisse juunis 1927. 1936. aasta kevadel loodi kohaliku valveorganisatsiooni ettepanekul kalmistumägi, kuhu maeti ümber kaks tundmatut Eesti sõjaväelast. Kalmistu õnnistati sisse 16. augustil 1936. aastal. Nii Saksa kui ka Nõukogude okupatsiooni ajal seisis kalmistu mahajäetuna, ümbritsetud pärnadega.
Eesti kaitseministeerium võttis koostöös Läti kaitseministeeriumi ja vendade kalmistu komiteega vastu Läti poole ettepaneku koondada kõik langenud Eesti sõdurite üksikmatused Mazsalacasse, kus oli juba 2-liikmeline Eesti sõduri ansambel. moodustati pärast vabadusvõitlusi.
18. juunil 2013 avati sellel kalmistumäel Läti Vabadussõjas langenud Eesti sõdurite vennaskalmistu monument. Monumendi valmistas Saaremaa dolomiidist Eesti firma Dolokivi OÜ SIA Arhitektu birojs Vecumnieks & Bērziņi järgi. Avamisel osalesid Eesti kaitseminister Urmas Reinsalu ja Läti kaitseminister Artis Pabriks.
11. novembril 2015 pühitseti 10 uut Vabadussõjas langenud tundmatute sõdurite ümbermatmist.
Kasutatud allikad ja viited:
Lisamanis, J. 1915-1920. Lahingute ja langenud sõdurite mälestuseks: Esimese maailmasõja ja Läti vabadusvõitluse mälestuspaigad. Riia: NIMS, 1999
http://mysite.blogspot.com/2020/01/mazsalacas-igaunu-karaviru-bralu-kapi.html
Seotud ajajoon
Seotud lood
Cēsise lahingute algus, käik ja lõpp
Võit Cēsise lahingutes pidi saama pöördepunktiks lätlaste ja eestlaste võitluses oma riigi iseseisvuse eest. See võit ületas piiri Andriev Niedra valitsuse ja Saksa kindrali Riediger von der Goltzi Baltikumi vallutamise plaanide vahel. Selle asemel alustas tegevust Liepājas Kārlis Ulmanise Ajutine Valitsus.