Läti Vabadussõjas langenud Eesti sõdurite mälestusmärk
Mälestusmärk
151
Asub Salaca jõe kaldal, kalmistu lähedal, Upes tänav 3a.
Hauad pühitseti esmakordselt sisse 1927. aasta juunis. 1936. aasta kevadel loodi kohaliku kaardiväe organisatsiooni ettepanekul hauaküngas, kuhu maeti ümber kaks tundmatut Eesti sõdurit. Hauad pühitseti sisse 16. augustil 1936. Nii Saksa kui ka Nõukogude okupatsiooni ajal seisis hauaküngas mahajäetuna, ümbritsetuna pärnadest.
Eesti kaitseministeerium võttis koostöös Läti kaitseministeeriumi ja Massihaudade Komiteega vastu Läti poole ettepaneku koondada kõik langenud Eesti sõdurite individuaalsed matused Mazsalaci, kuhu oli pärast Vabadussõda juba rajatud ansambel kahe Eesti sõduri matustega.
18. juunil 2013 avati sellel kalmistul Läti Vabadussõjas langenud Eesti sõduritele pühendatud Vennaste hauamonument. Monumendi valmistas Saaremaa dolomiidist Eesti ettevõte Dolokivi OÜ SIA Arhitektu birojs Vecumnieks & Bērziņi projekti järgi. Avamisel osalesid Eesti kaitseminister Urmas Reinsalu ja Läti kaitseminister Artis Pabriks.
11. novembril 2015 pühitseti Eesti Sõjameeste Vennaskonna kalmistul sisse 10 uut ümbermatmist Vabaduslahingutes langenud tundmatutele sõduritele.
Kasutatud allikad ja viited:
Lismanis, J. 1915-1920. Lahingute ja langenud sõdurite mälestuseks: Esimese maailmasõja ja Läti vabadusvõitluse mälestuspaigad. Riia: NIMS, 1999
http://manasvietas.blogspot.com/2020/01/mazsalacas-igaunu-karaviru-bralu-kapi.html
Seotud ajajoon
Seotud lood
Cēsise lahingu algus, käik ja lõpp
Cēsise lahingu võit pidi saama pöördepunktiks Läti ja Eesti võitluses oma riigi iseseisvuse eest. See võit pani lõpu Andrievs Niedra valitsuse ja Saksa kindrali Rüdiger von der Goltzi plaanidele Baltimaid vallutada. Selle asemel jätkas tegevust Liepājas Kārlis Ulmanise juhitud Läti Ajutine Valitsus.