Mälestusmärk Võnnu lahingus langenuile Mälestusmärk

Liepa vallas Cēsise lahingus langenud Eesti ja Läti sõdurite mälestusmärk. Allikas: Gita Memmēna, Vidzeme Turismiühing
Liepa vallas Cēsise lahingus langenud Eesti ja Läti sõdurite mälestusmärk. Allikas: Gita Memmēna, Vidzeme Turismiühing
Monument Cēsise lahingus langenud Eesti ja Läti sõduritele Liepa kihelkonnas. Avati 11. augustil 1935. Monumendi autor on skulptor Augusts Julla. Allikas: Tālis Pumpuriņš, Jānis Bahmanis, Cēsise ajaloo- ja kunstimuuseum
Tänutahvel tänusõnadega Eesti sõduritele Liepa valla monumendi juures. Foto 1930. aastatest. Allikas: Tālis Pumpuriņš, Jānis Bahmanis, Cēsise ajaloo- ja kunstimuuseum
Monument Cēsise lahingus langenud eesti ja läti sõduritele Liepa kihelkonnas. Avati 11. augustil 1935. Monumendi autor on skulptor Augusts Julla. Allikas: Tālis Pumpuriņš, Jānis Bahmanis, Cēsise ajaloo- ja kunstimuuseum
Liepa vallas Cēsise lahingus langenud Eesti ja Läti sõdurite mälestusmärk. Allikas: Gita Memmēna, Vidzeme Turismiühing
Liepa vallas Cēsise lahingus langenud Eesti ja Läti sõdurite mälestusmärk. Allikas: Gita Memmēna, Vidzeme Turismiühing
Liepa vallas Cēsise lahingus langenud Eesti ja Läti sõdurite mälestusmärk. Allikas: Gita Memmēna, Vidzeme Turismiühing
Liepa vallas Cēsise lahingus langenud Eesti ja Läti sõdurite mälestusmärk. Allikas: Gita Memmēna, Vidzeme Turismiühing
Liepa vallas Cēsise lahingus langenud Eesti ja Läti sõdurite mälestusmärk. Allikas: Gita Memmēna, Vidzeme Turismiühing
Liepa vallas Cēsise lahingus langenud Eesti ja Läti sõdurite mälestusmärk. Allikas: Gita Memmēna, Vidzeme Turismiühing
Linnulennult vaadates moodustavad monumendi alus, monumendi juurde viiv rada ja sissepääsutrepp Liepa mõisa (Lindenhoffi) poole osutava "noole". Allikas: Edgars Ivanovs, 07.04.2018
Skulptor Augusts Julla-Jurla sündis 27. detsembril 1872 Liepa kihelkonnas „Jullas (Jurlā’s)“. Allikas: https://timenote.info/lv/Augusts-Julla
2004. aasta Cēsise lahingu 85. aastapäeva mälestusüritus Liepa vallas. Allikas: Tālis Pumpuriņš, Jānis Bahmanis, Cēsise ajaloo- ja kunstimuuseum
2004. aastal Liepa vallas toimunud Cēsise lahingu 85. aastapäeva mälestusüritus. 1935. aastal avatud monumendi autor on skulptor Augusts Julla. Allikas: Tālis Pumpuriņš, Jānis Bahmanis, Cēsise ajaloo- ja kunstimuuseum
Lielā Ellīte - (Liepas Ellīte, Velna ceplis) Läti ainsad looduslikud liivakivikaared. Allikas: Gita Memmēna, Vidzeme Turismiliit
Laadimine...
 Netālu no Lodes stacijas, Rūpnīcas ielas malā, Liepa, Priekuļu pag., Cēsu nov., Läti
Latvija lipp
101

Mälestusmärk Võnnu lahingus langenud eesti ja läti sõduritele asub Priekuļi piirkonnas Liepas Rūpniecībase tänava lõpus, umbes 1 km Lode raudteejaamast lõuna poole. Mälestusmärgile pandi nurgakivi 22. septembril 1929 ja see avati 11. augustil 1935. See on valmistatud Allaži allikalubjast Liepa vallas Julla talus elanud skulptori Augusts Julla kavandi järgi: see kujutab kõrgreljeefina ühe käega adrale toetuvat talupojast sõdurit, kelle teises käes on ülestõstetud mõõk. Sõduri näo loomiseks kasutati skulptori isa Jānis Julla surimaski. Liepa valla ajaloo uurija Aivars Vilnis on märganud, et linnulennult on näha, et mälestusmärgi vundament, selle juurde viiv tee ja trepp moodustavad noole kuju, mis on suunatud Liepa mõisa (Lindenhoffi) poole, kus paiknesid Võnnu lahingus sakslaste positsioonid. On muidugi kaheldav, kas see oli tõesti autori omaaegne kavatsus, kuid kindlasti rikastab see mälestusmärgi tänast tõlgendust. Mälestusmärgi kõrval asuvad Läti ainsad looduslikud liivakivikaared, mida nimetatakse Suureks Põrguks (Lielā Ellīte), Liepa Põrguks (Liepas Ellīte) ja Kuradi Ahjuks (Velna ceplis).

Kasutatud allikad ja viited:

Lismanis, J. 1915-1920. Lahingute ja langenud sõdurite mälestuseks: Esimese maailmasõja ja Läti vabadusvõitluse mälestuspaigad. Riia: NIMS, 1999
https://karavirukapi.blogspot.com/2019/07/liepa-piemineklis-cesu-kauju-atcerei.html
https://timenote.info/lv/Augusts-Julla
http://turisms.cesis.lv/ko-redzet/dabas-objekti/liela-ellite/

Seotud lood

Cēsise lahingu algus, käik ja lõpp

Cēsise lahingu võit pidi saama pöördepunktiks Läti ja Eesti võitluses oma riigi iseseisvuse eest. See võit pani lõpu Andrievs Niedra valitsuse ja Saksa kindrali Rüdiger von der Goltzi plaanidele Baltimaid vallutada. Selle asemel jätkas tegevust Liepājas Kārlis Ulmanise juhitud Läti Ajutine Valitsus.