Raadi sõjaväelennuväli Rada
185
Raadi sõjaväelennuväli on endine Tartu linna kirdeservas asunud lennuväli.
14. aprillil 1912. aastal tegi Vene lendur Sergei Utotškin Raadi mõisa väljade kohal Farman-tüüpi lennumasinal Eesti esimese mootorlennuki lennu. Raadi mõisnik parun Liphart laskis oma põllu lennukite maandumisrajaks siluda 1914. aasta suvel. Eesti iseseisvumise järgselt paiknes Raadil lennurügemendi 2. eskadrill. 1950.-1960. aastatel kujunes Raadile üks Ida-Euroopa suuremaid sõjaväelennuvälju, kust startisid strateegilised kaugpommitajad. Viimane lennuk maandus Raadi lennuväljal arvatavasti 1996. aastal. 1999. aastal loobuti lõplikult lennuvälja renoveerimise ideest. Lennuväli ei ole enam lennuväljana kasutuses.
Lennuvälja vahetus läheduses asus Raadi mõis. 1919. aastal Liphartitelt võõrandatud mõisa ruumidesse asutati 1922. aastal Eesti Rahva Muuseum. 1944. aasta augusti lahingutes süttis loss pommitamisel ning põles varemeteks. 2016. a avati Raadil Eesti Rahva Muuseumi uus peahoone, mis paikneb ühe varasema lennuraja läänepoolsel otsal, mille arhitektuurseks ideeks oli lennuraja pikendusena mõjuv, justnagu maa seest kerkiv 350 meetri pikkune hoone.
Kasutatud allikad ja viited:
Raadi lennuangaarid ja ratsamaneež. Tartu Linnaajaloo Muuseumid. https://linnamuuseum.tartu.ee/raadi-lennuangaarid-ja-ratsamaneez/
Eesti sõjaajaloolise arhitektuuripärandi kaardistamine ja kasutusvõimaluste analüüs. 19. ja 20. sajand. Muinsuskaitseline eksperthinnang. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. 2017.
https://register.muinas.ee/file/militaryheritage/323.pdf
Seotud ajajoon
Seotud lood
Õhusõitja Utotškini lendamised Tartus
Esimesed õhusõidud Eestimaa taevas - lendur Utotškin Raadi kohal 1912. a.
Külma sõja aegne USA sõjaplaan nägi ette Tartu tuumarelvaga hävitamise.
Tartus asuv Raadi sõjalennuväli oli külma sõja ajal USA tuumarünnaku sihtmärgiks.