Daudzeva – Sunākstes – Viesītes kitsarööpmeline raudtee
Infrastruktuuri objekt

Viesīte kitsarööpmelise raudtee sõlm – strateegiliselt oluline raudteevõrk Sēlias

Viesīte kitsarööpmeline raudteesõlm oli Läti suurim omataoline raudteevõrk (600 mm rööpmelaiusega). See tegutses aastatel 1916–1972 ja ühendas mitmeid Sēlija olulisi linnu ja külasid – Neretat, Viesītet, Daudzevu, Jēkabpilsi, Aknīstit ja teisi. Raudtee maksimaalne pikkus ulatus 280 kilomeetrini.

Päritolu ja sõjaline tähtsus

See raudtee ehitati Esimese maailmasõja ajal – aastatel 1915–1916 – mööda Daugava jõe kallasi, et tagada rinde varustamine ja vägede liikumine. Selle ehitas Saksa armee kohaliku elanikkonna abiga. See oli nn „lossiraudtee“, mida kasutati sõjalistel eesmärkidel.

1916. aastal ehitati mitu liini:

• Skapiški (Leedu) – Viesīte – Aldaune (100 km),
• Pasmalve – Eglaine – Siliņi (120 km), kus see liin ühendus eelmisega,
• Rokiški – Aknīste – Geidāni (50 km),
• Ābeļi – Subate – Kaldabruņa (30 km), kus asus rongide pööramiseks raudteekolmnurk.

Samuti ehitati harud Bebrene, Dvieti, Zasa ja Vandāni suunas. Mõned neist liinidest lammutati aastatel 1920–1927.

Samal aastal, 1916, ehitati ka Viesīte–Daudzeva liin, millel oli haru Secesse.

Pärast sõda – tsiviilliiklus ja areng

Pärast Esimest maailmasõda lammutati osa liine, kuid ülejäänud liideti Läti Riigiraudteede võrgustikuga. Neid kasutati edasi nii kauba- kui ka reisijateveoks.

Sõdadevahelisel perioodil tegutses mitu liini:

• Jekabpils–Nereta
• Siliņi–Aknīste,
• Külaline – Daudzeva,
• Siliņi–Elkšņi (31 km, ehitatud 1932. aastal metsatöödeks).

1936. aastal avati Viesītes kutsekool, kus koolitati raudteespetsialiste. 1930. aastate keskel töötas Viesīte raudteesõlmes 67 reisivagunit, teenindusmootortrollibussi, lumekoristusautot ja Ml-seeria auruvedurit.