Märts 1917 - tähtis kuu Valmiera ja Läti ajaloos
В марте 1917 года, более чем за год до провозглашения Латвийского государства, в Валмиере был основан Видземский временный земельный совет, который принял резолюцию о праве Латвии на автономию и самоопределение. В день основания Совета на месте собрания впервые был поднят красно-бело-красный флаг.
12 и 13 марта 1917 г. (25, 26 марта) состоялось Видземское земельное собрание. В Валмиере собрались представители самоуправлений, кооперативных объединений, сельскохозяйственных объединений и лица без гражданства из Рижского, Цесисского, Валмиерского и Валкского уездов. Хотя на повестке дня стояли как политические, так и экономические вопросы, реальной задачей встречи было создание Временного Видземского земельного совета. Главный докладчик агроном Карлис Улманис подчеркнул будущие политические цели. Было принято 17 резолюций, самая важная из которых касалась права Латвии на автономию и самоопределение.
Менее чем через два года, вечером 17 ноября 1918 года, в гостинице «Суворова» в Риге был образован Латвийский народный совет, а также премьер-министр Временного правительства Латвии Карлис Улманис. Народный совет постановил провести акт провозглашения Латвийского государства в Латвийской опере (ныне Латвийский национальный театр).
Уже на следующий день, 18 ноября 1918 года, в Валмиере доктор Георг Апинис попросил у немецких оккупационных властей разрешения провести общее собрание Валмиерского спортивного союза в зале павильона Павильского парка. Единомышленники Г.Апиньша, знавшие его настоящие намерения, тайно изготовили красно-бело-красный флаг и воспроизвели тексты «Благослови, Господи, Латвию» и доставили их в павильонный зал Вецпуйшского парка. Доктор Г. Апинис проинформировал присутствующих об историческом значении этого дня, а участники торжественно пообещали поддержать новое государство и его Временное правительство во главе с Карлисом Улманисом. В этот день впервые в Валмиере был поднят государственный флаг как государственный флаг и впервые прозвучал гимн нового государства «Боже, храни Латвию».
Интересно, что жители Валмиеры одними из первых узнали о создании Латвийского государства. Днем ранее о нем знали и в Валмиерской реальной школе, о чем свидетельствует запись в дневнике ученика от 18 ноября 1918 года: «В связи с провозглашением Латвийского государства последние три часа не состоятся». 18 ноября ученики Валмиерской реальной школы также сфотографировались с красно-бело-красными лентами в школе.
Источник: Отдел истории Валмиерского музея.
Susijusi laiko juosta
Susijusios vietos
Poissmeeste park ja kontserdimaja "Valmiera"
Park asub Valmiera kesklinnas.
1914. aastal otsustasid kaheksa ettevõtlikku Valmieri elanikku rajada tollasesse linnaserva pargi alkoholivaba puhvetiga ja raamatulauaga - nii sai alguse poissmeestepargi ajalugu.
Pargi rajamise katkestas Esimene maailmasõda.
Juba sõja alguses rajati paviljoni saali haavatud sõdurite haigla. Maja teisel korrusel asus Valmiera Punase Risti Komitee, selle keskne kingituste vastuvõtupunkt ja ladu.
Valmiera komitee oli Lätis üks töörohkemaid. 1914. aasta oktoobris oli selle hoole all 33 haiglat 375 voodikohaga. Toimkond kogus raha haiglate ülalpidamiseks ja haavatud sõdurite raviks, paranenute soojade riiete ja reisirahaga varustamiseks, läbikäivate haavatud sõdurite toitmiseks, samuti saatis kingitusi otse rindele. Üks aktiivsemaid Punase Risti komitee töötajaid raha kogumisel oli hilisem iseseisvunud Läti esimene peaminister Kārlis Ulmanis (1877-1942).
Vecpuišu pargiga on seotud ka legendaarsete Läti laskurpataljonide asutamise ajalugu. 4. ja 5. augustil 1915 töötas pargi ruumides vabatahtlike vastuvõtmise komisjon ning 6. augustil viidi noorsõdurid välja õppustele. Ka hiljem viidi Valmiera ja lähiümbruse poisse siit mitmel korral sõjaväemarssidel välja. Sõja ajal peeti pargis ka erinevaid kultuuri- ja heategevusüritusi, kuid kogu neilt saadud raha kasutati sõjas kannatanute abistamiseks.
18. novembril 1918 heisati Valmieras esimest korda riigilipp riigilipuks ja esimest korda kõlas uue riigi hümn "Jumal õnnistagu Lätit".
Teise maailmasõja ajal oli poissmeestepargi paviljoni hoones laatsaret, lahingutesse viidi vibulaskjaid. Nõukogude okupatsiooni ajal, 12. augustil 1940, nimetati Valmiera linnavalitsuse otsusega park ümber Komjaunatnese pargiks.
Pärast Teist maailmasõda kasutati arhitekt Freibergi ehitatud paviljoni nii kultuurikeskusena (1966. aastani) kui ka spordikoolina. Üheksakümnendate lõpus (1998) hakkas Vecpišu pargi paviljonis taas kihama.
Pargi rajajad on näha restorani "Vecpuisis" ruumidesse paigutatud fotodel.
Läti esimese lipu autori J. Lapiņši mälestuspaik
See asub Priekuļi rajoonis Veselava vallas "Lejas Pintuli".
Vaadata saab Läti eellipu autori Jānis Lapiņase mälestusmärki.
Läti riigilipp loodi Esimese maailmasõja ajal. 1915. aastal pakkusid mõned kunstnikud Läti laskurpataljonide lippude loomisel lipuheitjatele punast ja valget värvi. 1916. aasta teisel poolel valmistas pedagoogi ja ajakirjaniku Jānis Lapiņa heisatud puna-valge lipu tema õpilane, Valmiera pagulaskodu õpetaja Marianna Straumane.
See on esimene teadaolev ja tegelikult valmistatud Läti riigilipp, mis on säilinud meie ajani.
2014. aastal avati Priekuļi maakonnas Veselava vallas "Lejas Pintuulis" eellipu autori Jānis Lapiņase mälestusmärk.
Esimene teadaolev autentne Läti riigilipp, mis läbis Venemaa põgenikekoridore, peideti Nõukogude ja Saksa okupatsiooni ajal hoolikalt ning seda hoitakse praegu Cēsise ajaloo- ja kunstimuuseumis . Selle kinkis 1997. aastal nende tütar Lija Poga.
Ausstellungen des Stadtmuseums für Geschichte und Kunst im Neuen Schloss Cēsis
Das Stadtmuseum für Geschichte und Kunst Cēsis befindet sich im Zentrum der Altstadt im Neuen Schloss. Die Dauerausstellung des Museums widmet sich der Geschichte und präsentiert Schlossinterieur. Sie steht unter dem Motto „Cēsis als Symbol der Geschichte Lettlands“. Sie ist unterteilt in zwei Themenbereiche. Die Ausstellung „Die rot-weiß-rote Flagge in der Geschichte von Cēsis und Lettland“ zeigt die Entstehungsgeschichte der nationalen Fahne vom 13. Jahrhundert bis zur Bestätigung als staatliches Symbol - als Nationalflagge Lettlands im 20. Jahrhundert. Auch die Flaggen der lettischen Schützenregimenter und die traditionelle Nutzung der lettischen nationalen Farben während der Unabhängigkeitskämpfe werden thematisiert. Die Ausstellung „Cēsis und der lettische Freiheitskampf“ widmet sich der Gründung des Regiments Cēsis im Dezember 1918, dem gemeinsamen Kampf von Esten und Letten in der Schlacht von Cēsis (dt. Wenden) 1919, der Zeit, als Cēsis während der Bermontiade 1919 kurzzeitig faktisch die Hauptstadt Lettlands bildete, und der Geschichte des städtischen Siegesdenkmals. Im Escape-Room „Legenden der Schlacht von Cēsis“ müssen die Spielteilnehmer innerhalb einer Stunde durch Lösen von Rätseln, Erkennen von Zusammenhängen und Suche nach versteckten Gegenständen den Weg nach draußen finden. Am 8. Dezember 1918 wurde im Schloss von Cēsis, organisiert durch Oberleutnant Artūrs Jansons, eine der ersten Einheiten der lettischen Streitkräfte aufgestellt: die Kompanie Cēsis. Am 8. Dezember 1933 wurde am Neuen Schloss von Cēsis, wo sich seinerzeit das Hauptquartier des 8. Infanterieregiments Daugavpils und der Klub der Garnisonsoffiziere befanden, eine Gedenktafel zu Ehren der Kompanie enthüllt.
Monument "Dedication to the Latvian Provisional National Council"
The monument “Dedication to the Latvian Provisional National Council” is located at the intersection of Rīgas and Raina streets in Valka (address 9A Raina Street).
The monument was unveiled on December 2, 2017 within the framework of the Latvian Centennial Program, in honor of the meeting of the Latvian Provisional National Council in 1917.
The author of the idea of the ensemble is the sculptor Arta Dumpe, the stonemason - Ivars Feldbergs, the architectural planning was performed by SIA "Arhitektu birojs Vecumnieks & Bērziņi".
The base of the monument is formed by a large millstone - as a circle of life, time and events. The names of the members of the LPNP board are engraved on the side. Three counties with their historical coats of arms wind from the millstone as roads of destiny in the sky. Vidzeme, Kurzeme and Latgale. The composition concludes with the star of Bethlehem, which transforms into the sun of the new Latvian state. The Latvian poet, prose writer and politician Kārlis Skalbe / 1879-1945 / has written: "Latvia has also had its own Bethlehem, the little poor Valka ...".
The monument to the Latvian Provisional National Council is the return of a kind of debt to the people who, in 1917, risking their lives in Valka, laid the foundations for the Latvian state in an ideally managed, virtually impossible situation.
At that time, Valka was the city with the largest population of Latvians in the unoccupied territory of Germany. After the fall of Riga, it became the center of Latvian social, political and cultural life. Those who were united by the desire to exercise the right of self-determination of the Latvian nation gathered here. From November 29 to December 2, 1917 (according to the new style) the 1st session of the Latvian Provisional National Council took place in Valka City Hall (now the building in Valga Kesk Street No. 11), which was attended by representatives of almost all the most influential Latvian public organizations and political parties. . For the first time, they officially declared the goal of their activity - the establishment of an independent national state, adopted a declaration on the establishment of a united and autonomous Latvia in the Latvian districts of Vidzeme, Kurzeme and Latgale.
