Märts 1917 - tähtis kuu Valmiera ja Läti ajaloos
1917 metų kovą, likus daugiau nei metams iki Latvijos valstybės paskelbimo, Valmieroje buvo įkurta Vidžemės laikinoji žemės taryba, kuri priėmė nutarimą dėl Latvijos autonomijos ir apsisprendimo teisių. Tarybos įkūrimo dieną posėdžio vietoje pirmą kartą buvo iškelta raudona, balta ir raudona vėliava.
1917 m. kovo 12 ir 13 dienomis (kovo 25, 26 d.) įvyko Vidžemės žemės suvažiavimas. Į Valmierą susirinko savivaldybių, kooperatinių asociacijų, žemės ūkio bendrijų atstovai ir bežemiai iš Rygos, Cėsių, Valmieros ir Valkos apskričių. Nors darbotvarkėje buvo ir politiniai, ir ekonominiai klausimai, tikrasis susirinkimo uždavinys buvo įkurti Vidžemės laikinąją žemės tarybą. Pagrindinis pranešėjas agronomas Kārlis Ulmanis akcentavo politinius tikslus, kurių reikia siekti ateityje. Priimta 17 nutarimų, iš kurių svarbiausia – dėl Latvijos autonomijos ir apsisprendimo teisės.
Nepraėjus nė dvejiems metams, 1918-ųjų lapkričio 17-osios vakarą Rygos viešbutyje „Suvorov“ buvo suformuota Latvijos liaudies taryba, kurioje buvo išrinktas Latvijos laikinosios vyriausybės ministras pirmininkas Kārlis Ulmanis. Liaudies taryba nusprendė Latvijos valstybės paskelbimo aktą atlikti Latvijos operos teatre (dabar Latvijos nacionalinis teatras).
Jau kitą dieną, 1918 m. lapkričio 18 d., Valmieroje daktaras Georgas Apinis paprašė vokiečių okupacinės valdžios leidimo surengti Valmieros sporto draugijos visuotinį susirinkimą Vecpuiši parko paviljono salėje. Tikruosius jo ketinimus žinoję G. Apinio bendražygiai slapta pagamino raudonai-baltai raudoną vėliavą ir atgamino tekstus „Dieve, palaimink Latviją“ ir pristatė juos į Senelių parko paviljono salę. Dr. G. Apinis susirinkusiuosius informavo apie šios dienos istorinę reikšmę, o susirinkusieji iškilmingai įsipareigojo paremti naująją valstybę ir jos Laikinąją vyriausybę, vadovaujamą Kārlio Ulmanio. Šią dieną Valmieroje pirmą kartą buvo pakelta valstybės vėliava ir pirmą kartą nuskambėjo naujasis himnas „Dieve, palaimink Latviją“.
Įdomu tai, kad valmieriečiai vieni pirmųjų sužinojo, kad buvo įkurta Latvijos valstybė. Užvakar tai buvo žinoma ir Valmieros realinėje mokykloje, ką liudija 1918-11-18 įrašas mokinio dienoraštyje – „Dėl Latvijos valstybės paskelbimo paskutinės trys pamokos nevyks“. Lapkričio 18 dieną priešais mokyklą su raudonais, baltais ir raudonais kaspinais nusifotografavo ir Valmieros vidurinės mokyklos mokiniai.
Šaltinis: Valmieros muziejaus istorijos skyrius
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Poissmeeste park ja kontserdimaja "Valmiera"
Park asub Valmiera kesklinnas.
1914. aastal otsustasid kaheksa ettevõtlikku Valmieri elanikku rajada tollasesse linnaserva pargi alkoholivaba puhvetiga ja raamatulauaga - nii sai alguse poissmeestepargi ajalugu.
Pargi rajamise katkestas Esimene maailmasõda.
Juba sõja alguses rajati paviljoni saali haavatud sõdurite haigla. Maja teisel korrusel asus Valmiera Punase Risti Komitee, selle keskne kingituste vastuvõtupunkt ja ladu.
Valmiera komitee oli Lätis üks töörohkemaid. 1914. aasta oktoobris oli selle hoole all 33 haiglat 375 voodikohaga. Toimkond kogus raha haiglate ülalpidamiseks ja haavatud sõdurite raviks, paranenute soojade riiete ja reisirahaga varustamiseks, läbikäivate haavatud sõdurite toitmiseks, samuti saatis kingitusi otse rindele. Üks aktiivsemaid Punase Risti komitee töötajaid raha kogumisel oli hilisem iseseisvunud Läti esimene peaminister Kārlis Ulmanis (1877-1942).
Vecpuišu pargiga on seotud ka legendaarsete Läti laskurpataljonide asutamise ajalugu. 4. ja 5. augustil 1915 töötas pargi ruumides vabatahtlike vastuvõtmise komisjon ning 6. augustil viidi noorsõdurid välja õppustele. Ka hiljem viidi Valmiera ja lähiümbruse poisse siit mitmel korral sõjaväemarssidel välja. Sõja ajal peeti pargis ka erinevaid kultuuri- ja heategevusüritusi, kuid kogu neilt saadud raha kasutati sõjas kannatanute abistamiseks.
18. novembril 1918 heisati Valmieras esimest korda riigilipp riigilipuks ja esimest korda kõlas uue riigi hümn "Jumal õnnistagu Lätit".
Teise maailmasõja ajal oli poissmeestepargi paviljoni hoones laatsaret, lahingutesse viidi vibulaskjaid. Nõukogude okupatsiooni ajal, 12. augustil 1940, nimetati Valmiera linnavalitsuse otsusega park ümber Komjaunatnese pargiks.
Pärast Teist maailmasõda kasutati arhitekt Freibergi ehitatud paviljoni nii kultuurikeskusena (1966. aastani) kui ka spordikoolina. Üheksakümnendate lõpus (1998) hakkas Vecpišu pargi paviljonis taas kihama.
Pargi rajajad on näha restorani "Vecpuisis" ruumidesse paigutatud fotodel.
Läti esimese lipu autori J. Lapiņši mälestuspaik
See asub Priekuļi rajoonis Veselava vallas "Lejas Pintuli".
Vaadata saab Läti eellipu autori Jānis Lapiņase mälestusmärki.
Läti riigilipp loodi Esimese maailmasõja ajal. 1915. aastal pakkusid mõned kunstnikud Läti laskurpataljonide lippude loomisel lipuheitjatele punast ja valget värvi. 1916. aasta teisel poolel valmistas pedagoogi ja ajakirjaniku Jānis Lapiņa heisatud puna-valge lipu tema õpilane, Valmiera pagulaskodu õpetaja Marianna Straumane.
See on esimene teadaolev ja tegelikult valmistatud Läti riigilipp, mis on säilinud meie ajani.
2014. aastal avati Priekuļi maakonnas Veselava vallas "Lejas Pintuulis" eellipu autori Jānis Lapiņase mälestusmärk.
Esimene teadaolev autentne Läti riigilipp, mis läbis Venemaa põgenikekoridore, peideti Nõukogude ja Saksa okupatsiooni ajal hoolikalt ning seda hoitakse praegu Cēsise ajaloo- ja kunstimuuseumis . Selle kinkis 1997. aastal nende tütar Lija Poga.
Võnnu Ajaloo- ja Kunstimuuseumi väljapanek Uues Lossis
Võnnu Ajaloo- ja Kunstimuuseum asub keset Võnnu (Cēsise) vanalinna Uues Lossis. Muuseumis on välja pandud kahest osast koosnev püsiekspositsioon „Võnnu, Läti ajaloo sümbol”. Näitus „Puna-valge-punane lipp Võnnu ja Läti ajaloos” tutvustab Läti rahvuslipu lugu 13. sajandist 20. sajandini, mil sellest sai riigisümbol, Läti kütipolkude lippe ja rahvusvärvide kasutamise traditsioone Läti Vabadussõja ajal. Näitus „Võnnu ja Läti Vabadussõda” annab ülevaate Võnnu roodu asutamisest 1918. aasta detsembris, eestlaste ja lätlaste ühisest võitlusest 1919. aasta Võnnu lahingus, ajast, mil Võnnu oli Bermondtiaadi ajal lühikest aega Läti ajutiseks pealinnaks, ning Võnnu võidusamba ajaloost. Põgenemistoas „Võnnu lahingu legendid” on osalejatel tund aega mõistatuste lahendamiseks ja peidetud esemete otsimiseks, et leida toast väljapääs. 8. detsembril 1918 asutas vanemleitnant Artūrs Jansons Võnnu lossis Võnnu roodu, mis oli üks esimesi Läti relvajõudude üksusi. 8. detsembril 1933 avati Võnnu Uues Lossis, kus tookord asus 8. Daugavpilsi jalaväepolgu staap ja garnisoni ohvitseride klubi, roodule pühendatud mälestusplaat, millega võib nüüd tutvuda muuseuminäitusel.
Monument "Pühendus Läti Ajutisele Rahvusnõukogule"
Monument “Pühendus Läti Ajutisele Rahvusnõukogule” asub Valkas Rīgas ja Raina tänavate ristumiskohas (aadress Raina tn 9A).
Monument avati 2. detsembril 2017 Läti sajanda aastapäeva programmi raames Läti Ajutise Rahvusnõukogu 1917. aasta koosoleku auks.
Ansambli idee autor on skulptor Arta Dumpe, kiviraidur - Ivars Feldbergs, arhitektuurse planeerimise teostas SIA "Arhitektu birojs Vecumnieks & Bērziņi".
Monumendi aluse moodustab suur veskikivi - elu, aja ja sündmuste ringina. Küljele on graveeritud LPNP juhatuse liikmete nimed. Kolm maakonda - Vidzeme, Kurzeme ja Latgale ajalooliste vappidega - tuul veskikivist kui saatuse teed taevas. Kompositsiooni lõpetab Petlemma täht, mis muundub uue Läti riigi päikeseks. Läti luuletaja, prosaist ja poliitik Kārlis Skalbe / 1879-1945 / on kirjutanud: "Ka Lätil on olnud oma Petlemm, väike vaene Valka ...".
Läti Ajutise Rahvusnõukogu monument on omamoodi võla tagastamine inimestele, kes 1917. aastal Valkas oma eluga riskides pani aluse Läti riigile ideaalselt juhitud, praktiliselt võimatus olukorras.
Valka oli sel ajal kõige suurema lätlaste arvuga linn Saksamaa okupeerimata territooriumil. Pärast Riia langemist sai sellest Läti ühiskondliku, poliitilise ja kultuurielu keskus. Siia kogunesid need, keda ühendas soov teostada läti rahvuse enesemääramisõigust. 29. novembrist 2. detsembrini 1917 (uue stiili järgi) toimus Valka raekojas (praegune maja Valgas Kesk tänav nr 11) Läti Ajutise Rahvusnõukogu 1. istung, millest võtsid osa peaaegu esindajad. kõik mõjukamad Läti ühiskondlikud organisatsioonid ja erakonnad. Esimest korda kuulutasid nad ametlikult välja oma tegevuse eesmärgi - iseseisva rahvusriigi loomise, võtsid vastu deklaratsiooni ühtse ja autonoomse Läti loomise kohta Läti Vidzeme, Kurzeme ja Latgale rajoonides.
