Vabadussõja radadel Lääne-Eestis

Osmussaar asub Eesti looderannikul. 180 mm rannapatarei asub saare loodeosas.

Osmussaare patarei koosnes kahest 180 mm kaksik-suurtükiseadmest. Ühtedel andmetel sai patarei lahinguvalmis 1. septembril 1941. a, neli kuud enne ettenähtud tähtaega. Teistel andmetel sai septembris valmis ainult lõunapoolne 180 mm suurtükiplokk. Põhjapoolse ploki vähesele kasutamisele viitab ka see, et hoidlas oli laskemoona alles tunduvalt rohkem kui lõunapoolses. Septembris 1941 seati põhjapoolses suurtükiplokis sisse garnisoni laatsaret. Plokis saab loendada üle saja raudvoodi. Torni kõrval on laatsareti jaoks ehitatud punastest tellistest peldik. Mõlemad suurtükiplokid õhiti Osmussaare maha jätmisel 1941. a detsembri alguses. Soomustornid lõigati vanarauaks 1945. aastal. 

Põhjapoolses plokis on suurtüki konstruktsioon säilinud suuremas ulatuses ja purustused on väiksemad kui lõunapoolses plokis. Veetase kõigub patareis üsna tugevasti, aga vähemalt ülemisele korrusele on võimalik siseneda.

Spithami radariväeosa asub Läänemaal Lääne-Nigula vallas Soome lahe suudmes. 

Spithami radariväeosa rajamine algas 1958. aasta paiku, tõenäoliselt toodi siia üle Osmussaarel paiknenud väeosa. Kuni hoonete valmimiseni elati telkides, ohvitserid majutusid taludes. Valmisid kasarm, söökla, tehnilised hooned. Diiselelektrijaam andis elektrit ka külale. 1993. aastal viidi väeosa Venemaale Leningradi oblastisse. 

Radariväeosast on säilinud kaks suurt radariküngast, juhtimispunkt, mitu tehnilist punkrit ning aparatuurihaagiste varjet, kopteriväljak, paar dotti ning mõned muud ehitised ja nende rusud. Linnaku hooneist on alles ainult lagunev söökla.

Osmussaar asub Eesti looderannikul. Tulejuhtimistorn asub saare loodeosas.

Terve Osmussaar oli Nõukogude sõjaväe käsutuses, kus paiknes sideväeosa. Baaside lepingu alusel võeti Osmussaar Balti laevastiku valdusesse juba 1940. aastal ja sealsed elanikud sunniti saarelt lahkuma. 1940. aastal kavandati Osmussaarele võimsad rannakaitserajatised, millest välja suudeti ehitada vaid kaks patareid ja maa-alused laskemoonalaod. 13 m kõrgune tulejuhtimistorn (kaugusmõõtetorn) valmis 1941. aastal. Sakslased tulistasid saart Põõsaspeal ülesseatud patareidest. Novembris sai tabamuse tulejuhtimistorni ülemine platvorm, kaugusmõõdik purunes. Asemele toodi tuletorni juurest varutulejuhtimispunktist kolmemeetrine kaugusmõõdik. Tabamuse saanud torni raudbetoonsambaid on mitmest kohast parandatud.

Praegu on näha torni raudbetoonsambad.

Osmussaar asub Eesti looderannikul. 180 mm rannapatarei asub saare loodeosas.

Osmussaare patarei koosnes kahest 180 mm kaksik-suurtükiseadmest. Ühtedel andmetel sai patarei lahinguvalmis 1. septembril 1941. a, neli kuud enne ettenähtud tähtaega. Teistel andmetel sai septembris valmis ainult lõunapoolne 180 mm suurtükiplokk. Põhjapoolse ploki vähesele kasutamisele viitab ka see, et hoidlas oli laskemoona alles tunduvalt rohkem kui lõunapoolses. Septembris 1941 seati põhjapoolses suurtükiplokis sisse garnisoni laatsaret. Plokis saab loendada üle saja raudvoodi. Torni kõrval on laatsareti jaoks ehitatud punastest tellistest peldik. Mõlemad suurtükiplokid õhiti Osmussaare maha jätmisel 1941. a detsembri alguses. Soomustornid lõigati vanarauaks 1945. aastal. 

Põhjapoolses plokis on suurtüki konstruktsioon säilinud suuremas ulatuses ja purustused on väiksemad kui lõunapoolses plokis. Veetase kõigub patareis üsna tugevasti, aga vähemalt ülemisele korrusele on võimalik siseneda.

Osmussaar asub Eesti looderannikul. 130 mm rannapatarei asub saare loodeosas.

Patarei ehitus algas 1940. aastal, aga töös olid pikad vaheajad. Kahurid saabusid saarele mõni päev pärast sõja algust ja paigaldati kiirkorras 3. juuliks 1941. Kuna 180 mm patarei sai lahinguvalmis alles septembris, siis oli 130 mm patarei koos 76 mm õhutõrjesuurtükkidega esimesel kahel sõjakuul Osmussaare ainsaks tulejõuks. Tulistati nii laevu kui ka lennukeid. Detsembri algul saarelt lahkumisel tehti suurtükid kasutamiskõlbmatuks. Aastatel 1942–1944 oli 130 mm patarei positsioonidel saksa patarei. 1944. aasta sügisel algasid patarei taastamistööd. Millal patarei likvideeriti, ei ole teada, aga tõenäoliselt 1950. aastatel. 

Patareist on säilinud kolm võssakasvanud suutükipositsiooni ja pooleldi varisenud muldonn.

Dirhami Kalakohviku võib võtta kokku sõnadega "mõnusad maitsed ja meri". Kohvik on küll kõrvalises kohas, kuid sõit sinna tasub igati ära, sest asukoht otse mererannal vaatega Osmussaarele ja imelisele päikeseloojangule on erandlikud. Õnneks on meil ka külalistemaja, et pikemaks jääda. Nagu nimigi ütleb, on menüüs rõhku pandud kalale, suures osas kohalikule kalale. Soovitame kindlasti eelnevalt laud broneerida, sest see aitab meil siin maailmalõpu kohvikus piisavas koguses toorainet varuda, õigeks ajaks ettevalmistusi teha ning tööjõudu kokku ajada. Tule avastama! Elamus on garanteeritud!