Saaremaa ja Hiiumaa – Eesti merepiiri valvurid

Raketibaas asus Muhu saarel Piiri riigimetsas. 

Raketibaas valmis 1963.aastal. Naabrusesse Liivale rajati 1960ndate lõpul raketibaas S-125 süsteemile.

Õhutõrje raketidivisjon oli ettenähtud Nõukogude Liidu läänepiiri kaitseks. Divisjonis oli umbes 16 ohvitseri ja 60 ajateenijat. Baasis olid elektrijaam, varjend, komandopunkt, stardiplatsid ja hoidlad rakettidele S-75. Eraldi oli angaar kolmele tuumalõhkepeaga raketile. 

Tänapäeval on alles rakettide endine hoidla, garaažid ja varjendid, komandopunkti varemed, stardiplats, tuumalõhkepeadega rakettide hoidla ja laskeavadega punkri varemed.

Hästi nähtav lõik I maailmasõja aegseid Väikese väina äärseid kaitsekraave asub Muhu saarel Kuivastu-Kuressaare maantee kõrval, tuntud turismiobjekti Eemu tuuliku vahetus läheduses.

Need kaitsekraavid on väike osa kaitsekonstruktsioonide mitmekilomeetrisest tsoonist. Kaevikud ehitati aastatel 1915-1917 kaitseks pealetungiva Saksa armee vastu ja neid kasutati nii esimeses kui ka II maailmasõjas.

Korrastatud objekt on hea näide Muhu sõjaajaloost. Siksakiline tranšee on hästi vaadeldav. Kaitsekraavid on külastajatele väga ligipääsetavad – suure maantee ääres ja parkla kõrval. Vaadet rikastavad  ajastutruud traatpiirded.

See militaarajaloo näidis  on omakorda täienduseks sealsamas seisvale tööstuspärandi objektile – Eemu tuulikule, mis elas üle I maailmasõja lahingud, kuid hävis II maailmasõjas ning taastati 1980. aastal.

Saaremaa Sõjavara Muuseum on loodud 2007.a. Muuseumi põhikogu moodustavad asutajaliikmete erakollektsioonid (ca 12 000 museaali).
Muuseum korraldab temaatilisi matku ja taaslavastuslahinguid, et tutvustada 20. sajandi sõdade ajalugu. 650m2 on külastajatele avatud 5 näitusesaali pluss väliekspositsioon (suur sõjaväe tehnika).Vabadussõja saalis on kesksel kohal soomusrongi nr.3 kuulipilduja vagun. Eksponeeritud on Vabadussõja aegsed (1918- 1920) originaalvormid, relvad ja muu isiklik varustus. Ajalooliste vormide saalis on eksponeeritud eelmise EW Kaitseväe ja Kaitseliidu originaalvormid (1925- 1940) ning II maailmasõja originaalvormid koos muu varustusega. Relvaruumis on esindatud euroopa tuli- ja külmrelvad (1450-1970). II maailmasõja isikliku varustuse ja köögivarustuse saalis saab ülevaate sõdurite tarbe-ja olmeesemetest. Tehnika saalis võib näha sidevahendeid, kahureid, miinipildujaid, mootor-ja jalgrattaid ning autosid.

Kuressaare kindlus asub linna lõunapiiril mere ääres.

Kindluses asuva Saaremaa Muuseumi alguseks loetakse 17. veebruari 1865, kui asutatid Saaremaa Uurimise Selts (Verain zur Kunde Oesels). Kuressaare kindluse territooriumile kolis muuseum 1897. aastal. Muuseumis on mitmekesine ekspositsioon Saaremaa loodusest ja ajaloost. Muuseumi suurimaks ja parimaks eksponaadiks on kindlasti Kuressaare kindlus ise, mis on suurepärane näidis fortifikatsiooni põhimõtete arengust 14.-19. sajandini. Kuressaare kindlus on üks ehedamal kujul säilinud kindlusrajatisi terves Põhja-Euroopas.

1944. aasta 8. oktoobril, kell 20.00 toimus Tehumardi küla juures Sõrve taanduva Saksa pataljoni ja Punaarmee vahel kokkupõrge. Tolleaegne lahingupaik asub Kuressaare-Sääre maantee 18. kilomeetril. 

Kokkupõrke mälestuseks püstitati 1966. aastal selle lähedusse monument ja rajati ka Punaarmee vennaskalmistu. 21 meetri kõrgune monument kujutab endast betoonmõõka, mille horisontaalselt läbivat käepidemekaitset kaunistavad sõjameeste näod. Lisaks on käepidemekaitsmele raiutud eesti ja vene keeles kirjad: "1941-1945. Nõukogude sõjameestele ja Saaremaa kaitsjaile ja vabastajaile." Tehumardi vennaskalmistu koosneb aga 90 dolomiidiplaadist, millel on välja taotud langenud punaväelaste nimed. 

Liikudes vennaskalmistult poolsada meetrit mööda maanteed Sõrve poole, tuleb paremat kätt tee ääres nähtavale suur graniidist mälestuskivi. See avati 2012. aasta 15. juulil ja on asetatud umbes lahingu keskkohta. Kivile on paigaldatud plaat, millel on tekst: "Siin puhkes 8. oktoobril 1944 Tehumardi öölahing.“

Tehumardi kalmistu on 2024. aastal eemaldatud, kuid mälestussammas on alles, kuigi osa tekstist on osaliselt varjatud.

Rannakaitsepatarei asub Saaremaal, Torgu osavallas, Sääre külas Liivi lahe rannikul. 

Säärel asus Peeter Suure merekindluse Moonsundi eelpositsioon rannapatarei nr 43, mida tunti Zereli nime all. Patarei koosnes neljast 305 mm kaliibriga suurtükist. Ehitamist alustati esimese  maailmasõja ajal 1914. aastal ja tegemist oli  nö säästuvariandiga. Suurtükid olid avatud positsioonidel kitsa laskesektoriga Irbenile. Nende juurde kuulusid palkidest liivaga ümbritsetud laskemoonahoidlad, diiselelektrijaamad ja juhtimispunkt. Puitsõrestikuga tulejuhtimistorn oli umbes kilomeetri kaugusel Sääre mõisa juures. Patarei juurde rajati 5 km pikkune kitsarööpmeline raudtee Mõntu sadamast.

Praegu on vaadeldavad betoonist suurtükialused ringikujuliste poldiringidega ja kahe positsiooni betoonist kaitseseinad ning juhtimispunkti liivaküngas. 

Rannakaitsepatarei nr 315 komandopunkt asub Sääre küla tänaseks inimtühjas osas. 

Rannakaitsepatarei on tuntud ennekõike oma komandöri kapten Aleksandr Stebeli nime järgi. Selle ehitus algas 1940. aasta mais ja patarei valmis vahetult enne sõja algust. Patarei osales saksa dessandi tõrjumisel Lõu lahes ja andis tõkketuld Punaarmee  Lõpe-Kaimri kaitseliinile. Suurtükid õhiti taganemisel 1941. aasta oktoobris, misjärel tornide maa-alune osa täitus veega. Kompleksi kuulusid kaks soomustorni, milles kummaski kaks 180 mm suurtükki, komandopunkt, veskikujuline kaugusmõõtjatorn, elektrijaam ja katlamaja.

Kahjuks asuvad tehniliselt huvitava lahendusega tornpatarei positsioonid eramaadel ja on raskesti leitavad. Seega peavad huvilised rahulduma vaid komandopunkti välise vaatlusega, sest selle alumine korrus on vee all. Komandopunkt pumbati  2010. aastal tühjaks, kuid täitus mõne kuuga uuesti veega.