Kurzemes cietoksnis un nacionālie partizāni

Punker asub Zebrene vallas, vähem kui 1 km kaugusel P104 Biksti - Auce maanteest. 

Balti riikide suurima punkri ehitasid 1948. aastal Īle metsadesse Läti-Leedu ühendrühma partisanid, et jätkata oma võitlust nõukogude võimu vastu. 27-liikmelist rühma juhtis noor komandör Kārlis Krauja (tegelik nimi Visvaldis Brizga).

17. märtsil 1949 pidasid 24 partisani, kes olid sel ajal punkris, oma viimase lahingu 760-liikmelise riikliku julgeoleku ministeeriumi ehk Tšeka väe vastu. 15 sissit tapeti, üheksa võeti kinni ja küüditati koos oma toetajatega Siberisse.
 
1992. aastal kaevasid kodukaitsjad koos Daugava haukude ja patriootiliste organisatsioonide esindajatega punkri välja, kogusid langenud võitlejate luud kokku ja matsid need Dobele Virki kalmistule. Punkri juurde püstitati valge rist, mälestuskivi ja graniidist stele.
 
Juba 1990ndate keskel joonistati punkri piirjooned ja tugevdati sisemised seinad, kuid alles lahingu 60. aastapäevaks ehitati punker uuesti üles täpselt sellisena, nagu see oli enne õhku laskmist. Paljud toetajad ja vabatahtlikud aitasid seda ellu viia.
 
Punkri sees on näha pliit, laud ja kitsad pingid, millel partisanid magasid. Seal on infotahvlid, mälestuskivid partisanide ja nende toetajate nimedega. 

Seal on puhkekoht ja tualett. 

Zvārde prügila asub Zvārde vallas Salduse piirkonnas. Tegemist on endise NSV Liidu sõjalennunduse harjutusväljakuga, mille pindala on üle 24 000 hektari.

Endise lennuvälja territooriumil asuvad mitmed vaatamisväärsused: ohvitseride kurgan, Zvārde ja Ķērkliņi kiriku varemed, Rīteļi kalmistu, endine sõjaväebaas "Lapsas" jt. Kuni Teise maailmasõjani asus vaatetorni asukohas "Vairogi" maja. Polügooni ehitamise ajal kuhjati see, mis talust alles oli jäänud - müürid, õunaaia jäänused ja osa Veczvārde mõisa varemetest - kokku künkaks ja sellele ehitati vaatetorn. Seda kasutati vaatluspunktina sõjaväe õppemanöövrite koordineerimiseks. See koht on rahva seas tuntud kui Kurgan. Küngast avaneb vaade endisele harjutusväljakule ja Zvārde looduspargi ja looduskaitseala metsaaladele. Hea koht lindude vaatlemiseks. Kurgāni ümbrus ei ole haljastatud.

Die Ruinen der Kirche von Ķerkliņu befinden sich etwa 5 Kilometer nordwestlich von Kokmuiža, in der Nähe des Ķerkliņu-Sees. Die Kirche wurde 1641 von Heinrich von Dönhoff (Derkarth), dem Besitzer des Gutshofs Ķerkliņi, erbaut. Die ursprüngliche Holzkirche wurde durch einen Steinbau ersetzt, unter dem Gräber für die Toten der Familien Dönhof und später Kleist errichtet wurden. Die Gräber wurden bereits während der Unruhen von 1905 zerstört, aber 1949 wurden die Särge von den Gräbern in die Kirche gebracht. Die Kirche war ein Beispiel für den kurzzeitigen Barockstil - ihre Schnitzereien wurden von den Holzschnitzern aus Kuldīga und Liepāja angefertigt. Obwohl die Besitzer des Schlosses und der Kirche zu verschiedenen Zeiten von finanziellen Problemen geplagt waren, wurde die Kirche im Laufe ihres Bestehens mehrmals umgebaut. Sie wurde auch im Ersten Weltkrieg in Mitleidenschaft gezogen, woraufhin die Gemeinde das Mauerwerk 1929 wieder aufbaute und 1934 eine Orgel einbaute. Leider wurde die Kirche während des Zweiten Weltkriegs beschädigt und vieles ging verloren. Es ist daher lobenswert, dass vor dem Wiederaufbau der Kirche im Jahr 1933 viele einzigartige Barockskulpturen fotografiert und inventarisiert wurden und sogar in den Archiven des Denkmalamtes landeten. Mit der Errichtung der Mülldeponie und der Vertreibung der Bewohner wurde die Kirche nie restauriert. Heute sind die Kirchenmauern und der Turm zu sehen.

Pärast seda, kui 1953. aastal rajati selles piirkonnas NSVLi kaitseministeeriumi palvel lennuväli, asusid Zvārde kirik, Ķerkliņi kirik ja Rīteļi kalmistu tegelikult lennuvälja keskel - kunstliku lennuvälja kõrval koos juurdepääsuteede ja kaitsepositsioonidega, mida nõukogude piloodid kasutasid sihtmärgina. Lennukid lendasid siia Lätis ja mujal Nõukogude Liidus asuvatelt lennuväljadelt. Vähem kui 40 aastaga lagunesid kirik, kalmistu, endine mõisahoone ja kümned ümbritsevad hooned. Tänapäeval hooldab seda paika Salduse Martin Lutheri kirik. Ümbritsev ala on ikka veel saastunud lõhkemata lahingumoonaga ja teede ääres võib olla ohtlik kõndida.

Barbaarsus saavutas haripunkti 1988. aastal, kui Rīteļi kalmistu koos haudade ja mälestusmärkidega buldooseriti.

21. juulil 1990 toimus Salduses üks esimesi aktsioone, kus Läti elanikkond nõudis NSV Liidu armee lahkumist Zvārde territooriumilt, ning seejärel läksid inimesed Rīteļi kalmistule. Meeleavaldusel osalejad lubati prügimäele, kus nad koristasid veidi kalmistut ja kaevasid valgeid riste.

Prügilat kasutati kuni 1992. aastani ja veel 1992. aasta märtsis kukkus Lielvārdest startiv lennuk teadmata põhjustel prügilasse. Läti kaitsevägi alustas 1993. aasta mais, pärast Vene armee väljaviimist, ala demineerimist.  2008. aastal paigaldasid Zvārde elanikud Rīteļi kalmistule mälestuskivi "Andke meile andeks, et me ei...".

"Ohvitseride kurgan" asub vähem kui kilomeetri kaugusel Zvārde kiriku varemetest. Kurgan koosneb ümberkaudsete majade ja mõisa varemetest ja jäänustest, mis on kokku buldoositud. Kurganile on ehitatud vaatetorn. Praegune torn on kande järgi ehitatud 1981. aastal. Torni kasutati pommitamiste registreerimiseks. Harjutuspommid olid vähendatud lõhkeainesisaldusega, mistõttu nende tabamusi tuli hoolikamalt jälgida. Plahvatamata pommid neutraliseeriti kohe, kuid kõiki ei suudetud leida.

 Torni jäänused on täna siin näha - telliskiviseinad. Kuna barjäär on suhteliselt kõrgel, võib selgel päeval näha isegi Leedu naftatöötlemistehast Mažeikiai linnas.

Salduse Saksa Sõdurite Kalmistu asub Salduse-Ezerese maantee ääres. 8 hektari suurusel kalmistul on umbes 25 000 Saksa sõduri ja ka mõnede Läti leegionäride säilmed. Ümbermatmisi on toimunud alates 1997. aastast.

1. maist kuni 1. oktoobrini saab mälestustoas vaadata näitust Kuramaa lahingutest. Sel perioodil on mälestustuba avatud tööpäeviti kell 9.00–17.00 ning laupäeviti ja pühapäeviti töötab kalmistul ka giid. Samuti on saadaval Salduse Saksa sõdurite kalmistule maetud ja kogu Lätis langenud sõdurite nimekirjad.

Ezere tollimaja asub Ezeres Saldus-Mažeikiai maantee lähedal Läti-Leedu piiril. Selles hoones kirjutati 8. mail 1945 alla nn Kuramaa taskusse piiratud Saksa armeeüksuste "Kurzeme" (Kuramaa) kapitulatsioonilepingule. Arvatakse, et Teine maailmasõda lõppes tegelikult Ezeres. Tollimajas on II maailmasõja lõpu sündmusi kajastav väljapanek ja Ezere valla ajalugu vanast ajast kuni tänapäevani kirjeldavad eksponaadid. 7. mai 1945. aasta hommikul saatis Leningradi rinde ülem marssal L. Govorov armeegrupi "Kurzeme" juhtkonnale ultimaatumi, et see paneks relvad maha. Üleandmisakt allkirjastati asjaosaliste poolt 8. mail ja selles kirjeldati üksikasjalikult üleandmise korda, relvade kogumiskohti, esitatavaid dokumente ja andmeid ning muid praktilisi meetmeid.