The Great Cross-Border Route – Military Heritage of Latvia and Lithuania in 100 Years

Asub Jelgava kesklinnas

Jelgava Sv. Kolmainu kiriku kellatorn on üks Jelgavas külastatavamaid vaatamisväärsusi. Kirikut hakati ehitama 1574. aastal Kurzeme ja Zemgale hertsogi G. Ketleri käsul. See oli üks esimesi vastvalminud luterlikke müürkirikuid Euroopas. Pärast kiriku hävimist 1944. aastal seda ei taastatud, kuid kellatorn säilitas oma koha. 2010. aasta novembris sündis pärast ulatuslikke ümberehitustöid kiriku kellatorn uuel kujul.

Jelgava Sv. Kolmainu kiriku tornis on 3 ajaloolist ekspositsiooni. Üks neist räägib linna ajaloost ja sümbolitest selle asutamisest tänapäevani, Jelgava kadunud pärlitest ja tänapäevastest saavutustest. Mudel "Zudusī Jelgava" võimaldab liitreaalsuse abil tutvuda Jelgava planeerimisega erinevatel perioodidel.

Teise ekspositsiooni lugu on pühendatud kiriku ajaloole, kadunud arhitektuuri- ja interjööriväärtustele. Külastajaid kutsutakse unustama igapäevane rutiin, mõtiskledes meditatiivses meeleolus igavikuliste väärtuste ja elukäigu üle, kuulates helilugusid, mida täiendab spetsiaalselt kujundatud helikujundus. Spetsiaalselt sellele ekspositsioonile sobiva helitaustaga meditatsiooniruumis on kasutatud viiteid L. Garuta kantaadile "Dievs, Tava zeme deg!" Kantaati esitati kunagi kirikus enne selle hävitamist 1944. aastal.

Asub hoones - Academia Petrina, Jelgava.

1818. aastal asutas eraorganisatsioon – Kurzeme Kirjanduse ja Kunsti Selts – Kurzeme provintsiaalmuuseumi. 1898. aasta lõpus kolis see spetsiaalselt muuseumi jaoks projekteeritud hoonesse, mis hukkus 1944. aasta suvel Jelgava eest peetud lahingutes.

1952. aasta detsembris paigutati muuseum renoveeritud Academia Petrina hoonesse, mis ehitati esimese ülikoolina Lätis (1775). See on üks väheseid avalikke hooneid Jelgavas, mis on säilinud ja restaureeritud pärast Teist maailmasõda.

1975. aastal sai end Kurzeme provintsiaalmuuseumi vaimseks pärijaks pidav muuseum Gederts Eliase nime.

Muuseumis on eksponaadid Jelgava ajaloost esiajaloost tänapäevani ja Läti maalikunsti vanameistrist Ęederts Eliasest.

Muuseumi ekspositsioon "Sõjad ja sõdurid läbi Jelgava aegade" on vaid väike sissevaade Jelgavat mõjutanud sõdadesse kuni Teise maailmasõjani.

Näitus "Elu käib võõrvõimude all" tutvustab elu Jelgavas Nõukogude ja Saksa okupatsiooni ajal.

1944. aasta suvel kaotas Jelgava peaaegu kõik – suure osa linna elanikest ja linna ajaloolistest hoonetest, mida pärast Teist maailmasõda peaaegu ei taastatud. Muuseumi ekspositsioonid võimaldavad näha, kui ilus oli Jelgava ja kuidas linnas elu käis.

See asub Jelgavas, jaamapargis, raudteejaama hoone vastas.

Jelgava vabastatud mälestussammas "Lāčplēsis" avati 22. juunil 1932 president A. Kviese osavõtul, see ehitati Jelgava vabastamise auks 21. novembril 1919 Läti Vabadussõja ajal. 1940. aastal, Nõukogude okupatsiooni esimesel perioodil, monument muudatustest ei puudutanud. 1941. aastal, kui nõukogude okupandid asendusid Saksa okupatsioonivägedega, ei meeldinud Jelgavasse naasnud okupatsioonivalitsuse juhile von Medemile (tema esivanemad olid Jelgava lossi algsed ehitajad) selge sümboolika. 31. oktoobril 1942 anti Saksa okupatsioonivõimude korraldusel monumendi autor ülesandeks nikerdada Saksa rüütli kujutis. Rüütli närbumine usaldati monumendi autorile - K. Jansonile. 1950. aastal, pärast Nõukogude okupatsiooni, monument hävitati võimude korraldusel. Láčplėsi löödi traktori abil pjedestaalilt alla, purustati ja üritati rusude sees olevat kivi täielikult hävitada. Kuid Bear Predator osutus nii sitkeks, et kivipurustaja läks katki. Seejärel maeti lasteaia territooriumil salaja pinnasesse Lāčplēši kujutise keskosa, mis ei hävinud. Monumendi fragment leiti 1988. aastal ja asub praegu G lähedal. Elias Jelgava ajaloo- ja kunstimuuseum. Monument restaureeriti ja avati 21. novembril 1992. aastal. Selle autor on skulptor Andrejs Jansons, kes taastas oma isa K. Jansonsi loodud monumendi.

See asub Jelgava linnaosas Svete kooli lähedal.

1991. aastal avati Svēte kooli juures monument Daugavgriva rahvuskaartlastele, kes peatasid 1915. aasta aprilli lõpus Saksa armee rünnaku Jelgavale. 1915. aasta mai alguses pühendati sellele sündmusele Jelgavas suur meeleavaldus. Asjaolu, et Läti rahvuskaart suutis Saksa rünnaku peatada, kasutas J. Čakste ja kaaslased Esimeses maailmasõjas Läti laskurüksuste loomise idee õigustamiseks. Monumendi skulptor Alina Weibach (1923-2011).

Monumendile graveeritud tekst: „Ma ütlen teile, võõrad, ärge tulge sellele maale;

Laula mulle kuldne ööbik mõõga otsas! "

Asub Elejas vanas raudteejaama hoones.

Ühing "Zemgales strēlnieks" on asutanud Eleja vanasse raudteejaama hoonesse Eleja sõjamuuseumi. Eleja sõjamuuseumi ekspositsioon käsitleb peamiselt Teist maailmasõda. Muuseumi ekspositsioonis saab näha tolleaegseid vormirõivaid, varustust, relvi ja fotosid. Muuseumis eksponeeritakse ka piirkonna ja Eleja, selle sõjaajaloo ja üksikisikutega seotud eksponaate. Muuseumis on võimalik pildistada erinevate perioodide ja sõjavägede sõjaväevormides. Väikeses kahekorruselises hoones on mitusada eksponaati, mis pakuvad huvi militaarpärandi huvilistele. Seltsi esindajad harivad muuseumis avalikkust ekspositsioonide, näituste ja haridusprogrammide kaudu.

Joniškise ajaloo- ja kultuurimuuseum asub Joniškise kesklinnas. Muuseum on tegutsenud aastast 1989, seal on eksponeeritud piirkonna ajaloolisi ja arheoloogilisi väärtusi, etnilise kultuuri pärandit ja sakraalkunsti esindavaid ekspositsioone.

Ajaloolase ja museoloogi, partisaniliikumise uurija Darius Vičase eestvõttel paigaldati muuseumisse Joniškise piirkonna partisanidele pühendatud ekspositsioon. Eraldi ruumis esitletakse Leedu vabaduse eest võidelnud partisanide isiksusi ja nende võitlust Nõukogude okupatsioonivõimude vastu.

Näitusel on eksponeeritud autentne kirjutusmasin "Olympia", mis teenindas Joniškise piirkonna viimaseid partisane Kostas Lyuberskis-Žvainis ja Steponas Erstikiis-Patašonas: sellega trükiti partisanide perioodika "Partisanide laskude kaja" numbreid. "Partizanů šūvių aidas" - põrandaalune ajaleht, mis ilmus aastatel 1952-1957 Juozapavičiuse kodumaa territooriumil (Akmenė, Joniškiose, Žagarė ja Kuršėnai rajooni piiril). See on viimane partisanide perioodiline väljaanne.

Trükipress on kohandatud interaktiivseks õppimiseks – selle klahve vajutades näeb külastaja fotosid ja kuuleb lugusid partisanide vastupanust. Eksponeeritud raadio võimaldab kuulata ka partisanide loodud laule.