Vabadussõja murdelahingud: siit saadik ja mitte enam
I Maailmasõda ja iseseisvumine

Muuseum asub Kehra 19. sajandi lõpul ehitatud ajaloolises jaamahoones.

2018. aastast tegutseva eramuuseumi väljapanek tutvustab 1919. aasta algul Kehra ümbruses peetud Vabadussõja murdelahinguid. Just selles jaamas asus 1919. aasta alguspäevil staap, peatusid soomusrongid  ja juhiti lahinguid, millest algas Eesti rahvaväe pealetung sõja võiduka lõpuni ja Eesti jäi iseseisvaks riigiks.

4. jaanuaril 1919. a toimunud Kehra lahing oli esimene edukas soomusrongilahing ja üks Vabadussõja murdelahinguid, mis peatas punaste pealetungi Tallinnale. Juttude järgi olevat lahingupaiga tähistamist nõudnud kohalesõitnud kindral Laidoner isiklikult. Kehra lahingu mälestusmärk on viimane enne teist maailmasõda valminud Vabadussõja monument, mida ei jõutudki ametlikult avada – 23. juuniks 1940 kavandatud avamispidustused jäid Nõukogude vägede sissetungi tõttu ära. 6,5 meetri kõrgune sammas õhiti 1944. aasta lõpus (teistel andmetel juba 1940)  ja selle kive kasutati ümberkaudsete suvilate ehitusel. Kui iseseisvas Eestis oli monumendi asukoha juures meenutuseks ka “Lahinguvälja” nimeline rongipeatus, siis punavõim muutis selle 1957. aastal “Vikipaluks”. Pärast iseseisvuse taastamist sai peatus oma endise nime tagasi. Mälestusmärk taastati säilinud tükkidest väiksemal kujul ja avati 23. juunil 2000. a. Täismõõtmetes taastatuna avati see 6. jaanuaril 2019. a. Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva kingitusena. Sammast kaunistavad sõduri näokujutis ja tekst “Siin murti vaenlase pääletung ja algas meie vägede võidukäik 4. jaanuaril 1919”. 

Aidu võidualtar asub Aidu endise meierei kõrval, Vaadu talu maal, Jõgeva-Põltsamaa maantee ääres.

Aidu Võidualtari näol on tegemist Vabadussõja monumendiga. 4. jaanuaril 1919. a toimunud Aidu lahing oli üks Vabadussõja murdepunkte, millega peatati Punaarmee rünnak Põltsamaale. Monument tähistab kohta, kuhu jõudis kõige kaugemale tunginud punaarmeelane. 

Eduard Järve kavandatud mälestusmärk avati 23. juunil 1929. aastal. 1932. aastal istutati mälestusmärgi juurde kaks tamme, millest üks on säilinud.  4. jaanuaril 1934. a istutas 2. üksik jalaväepataljon Aidu lahingu mälestuseks Aidust toodud tamme Tartu Lembitu kasarmute väljakule. 

Mälestusmärk õhiti 1940. aasta sügisel ja purustati lõplikult 1965. aastal. Koopiana taastatud mälestusmärk avati 23. juunil 1989.

Mälestussammas asub Kastre vallas, Tõõraste külas. Anton Sobolevi kavandatud monument tähistab üheks Vabadussõja murdepunktiks peetavat Reola lahingut. 16.-17. jaanuaril 1919. a toimunud lahingu käigus nurjasid Eesti väed Punaarmee katse vallutada Tartut. Mälestussammas avati 3. juulil 1932. aastal. Pärast teist maailmasõda lükati sammas pikali ja maeti maha. 27. novembril 1988. a avati Kambja Muinsuskaitse Seltsi eestvõttel väljakaevatud ja korrastatud monument taas.

Misiņkalnsi looduspark asub Aizpute linnas. Misiņkalns on Aizpute linna kõrgeim koht. Selle kõrgus ulatub 95,4 meetrini. Ülevalt avaneb maaliline vaade linnale. Misiņkalnsi loodusparki hakati rajama 20. sajandil. Esiteks. Pargi pindala on hetkel ca 28 ha.

Pargi territooriumil asuvad mitmed 20. sajandi sündmustega seotud kohad ja mälestusmärgid - Läti vabadussõdades langenud sõdurite mälestusstele - Lāčpleši ordu kavalerid, holokausti mälestusmärgi koht, represseeritute mälestuspaik ja langenud partisanide mälestustahvel.

Pargis saab tutvuda erinevate haruldaste liikide taimede ja istandustega ning nautida puutumatut loodust. Praegu läbivad parki renoveeritud kõnni- ja rattateed ning pargi territooriumil on motorada, kus toimuvad Läti motokrossi võistlused.

Misiņkalnsi mõisapargi kultuuri- ja ajaloopärandi põhjalikumaks tundmaõppimiseks soovitame kasutada giidi teenuseid.

Karosta vangla Liepājas on ainus turistidele avatud sõjaväevangla Euroopas. Hoone ehitati umbes 1900. aasta paiku haigla tarbeks, kuid seda ei kasutatud kunagi oma algsel otstarbel. Hoone kasutati ümber ajutise distsiplinaarkaristuse kandmise kohaks ja seda kasutati kuni 1997. aastani.

Võimud muutusid, kuid asutuse eesmärk jäi samaks, nimelt vangide, sealhulgas Vene tsaariarmee revolutsionääride, meremeeste ja allohvitseride, Saksa desertööride, Stalini-aegsete rahvavaenlaste ning Nõukogude ja Läti armee sõdurite majutamiseks. Karosta vangla on praegu külastajatele avatud ja seal toimuvad ekskursioonid. Ekskursioonidel tutvustatakse vanglat ja külastajad saavad tutvuda selle ajalooga, vaadata vanglat ja karistuskambreid ning kuulda huvitavaid ja isegi kummituslugusid vangla elust. Julgematel hingedel on võimalus mängida reaalsusemängu "Behind the Bars" või proovida kinnistest ruumidest välja pääseda. Ja need, kes ei tunne hirmu, võivad ööbida vanglakambris. Karosta vanglas on Karosta külastuskeskus, nõukogudeaegne puhvet ja suveniiripood. Kogu Karostas on võimalik kasutada giidi teenuseid.