LKOK, kindral Pēteris Radziņš (1880-1930)
I I maailmasõda, I Vabadussõjad

Pēteris Voldemārs Radziņš sündis 2. mail 1880 Lugaži kihelkonnas. Ta õppis Lugaži kihelkonnakoolis, Valka linnakoolis ja Valka Nelsoni keskkoolis.

1898. aastal astus Radziņš vabatahtlikuna Vene armeesse. 1899. aastal suunati ta Vilniuse junkrukooli, mille ta lõpetas 1901. aastal. Ta osales Vene-Jaapani sõjas. Aastatel 1907–1910 õppis Radziņš Kindralstaabi Akadeemias, saades kapteni auastme. 1912. aastal viidi ta üle Vene impeeriumi Kindralstaapi. Radziņš astus Esimesse maailmasõtta 38. jalaväediviisi vanemadjutandina. 1914. aastal võitles ta Varssavi, Łódźi jm lähedal, kuid 1915. aasta kevadel Šiauliai lähedal ja hiljem Jelgava rajoonis. 1917. aasta mais ülendati ta koloneliks. Vene impeeriumis teenides autasustati Pēteris Radziņši Püha Georgi ordeniga, Püha Stanislavi ordeni II ja III klassiga ning Püha Anna ordeni II, III ja IV klassiga. Märtsis 1918 astus ta Ukraina riikliku hetmani Skoropadski armeesse, kus ta oli peastaabi organisatsioonilise ja väljaõppe osakonna ülem ning detsembrist Ukraina Rahvavabariigi armee peastaabi abiülema ametikoht. Siin teenis ta kuni septembrini 1919, kuid oktoobris naasis Lätti.

Alates 27. oktoobrist 1919 määrati Radziņš Läti armee teenistuses armee ülemjuhataja staabiülemaks koloneli auastmes. Sellel ametikohal juhtis ta kõiki Riia, Zemgale ja Latgale vabastamise lahinguid. 5. veebruaril 1920 ülendati ta kindraliks.

13. augustil 1920 oli Radziņš üks seitsmest kõrgemast ohvitserist, kellele esimestena anti Lāčplēsise sõjaorden. Ta oli esimene, kellele anti Lāčplēsise 3. klassi sõjaorden nr 1. Samaaegselt autasustamisega määrati ta Lāčplēsise sõjaordeni nõukogu liikmeks. Oktoobris 1920 läks ta omal soovil teenistusest erru. Ta kirjutas teoseid sõjaajaloo ja sõjandusteooria kohta. Ta osales ohvitseride ettevalmistamises ja väljaõppes lektorina Sõjakoolis, Lennukoolis ja ohvitseride kursustel.

Veebruaris 1924 määrati ta Läti armee ülemaks. 1927. aastal autasustati teda II klassi Lāčplēsise sõjaordeniga ja ta valiti Lāčplēsise sõjaordeni nõukogu sekretäriks. 1928. aastal vabastati ta tema enda palvel armeeülema ametist ja määrati sõjandusakadeemiliste kursuste ülemaks. Läti armees teenistuse ajal autasustati teda lisaks eelmainitud Lāčplēsise sõjaordenitele ka I klassi Kolme Tähe ordeniga, I ja II klassi Eesti Vabadusristiga, III klassi Prantsuse Auleegioni ordeniga, Poola "Virtuti Militari" ordeniga, I klassi Soome Valge Roosi ordeniga ja I klassi Rootsi Odaordeniga. Radziņš oli üliõpilaskorporatsiooni Tervetia aukiitslane.

Kindral Pēteris Radziņš suri 8. oktoobril 1930 Riias ja maeti Riia vendade kalmistule.

Kindral Pēteris Radziņši mälestuse jäädvustamise eest vastutab 2015. aastal asutatud Kindral Pēteris Radziņši Selts. Seltsi algatusel otsustas Riia linnavolikogu nimetada Krasta tänava alguse ümber Kindral Radziņši muldkehaks. 12. juunil 2018 nimetati Staicele spordikutsekeskkool kindral Pēteris Radziņši järgi.