Stompaku lahing
III Metsavendade liikumine, II Maailmasõda

Stompaki soomassiiv on Balvi ja Viļaka linnade vahel asuv NATURA 2000 looduskaitseala. Soo idaosas on tähistatud 1,5 kilomeetri pikkune rada, mis viib läbi metsa ja mööda rabasse rajatud laudteid viiele soosaarele, kuhu metsavennad olid ehitanud oma punkrid. Raja äärde on paigaldatud infostendid, mis tutvustavad kohalikke loodusväärtusi ja ajaloosündmusi. Raja ääres asub puhkeala. Rada aitavad leida maanteele P35 püstitatud viidad. 1945. aasta märtsi alguses asus Stompaki laagris üks suurimaid metsavendade asumeid Baltikumis. Siin elas u 350–360 inimest, sealhulgas 40–50 naist. Alates 1945. aasta jaanuarist korraldasid metsavennad regulaarseid rünnakuid okupatsioonirežiimi sõjaväelaste ja nende toetajate vastu. Laagris asus pagarikoda, punker-kirik ja 25 elamiseks mõeldud punkrit, mis olid ehitatud pooleldi maa sisse ja kus võis elada 8–30 inimest. Punkrikohad on näha veel tänapäevalgi. 2.–3. märtsil 1945 toimus siin Stompaki lahing, mis oli suurim Läti metsavendasde lahing. Nende vastu võitlesid 483 sõdurit NKVD 5. laskurdiviisi 143. laskurpolgu 2. ja 3. laskurpataljoni allüksustest, püstolkuulipildujatega relvastatud laskurrühmast, miinipildujaroodust, luure- ja sapöörirühmadest ning hävituspataljonist.

Asub Balvist 15 km kaugusel Viļakase suunas, paremal pool teed.

Näha on mälestusmärk.

Avati 2. ja 3. märtsil 1945 lahingutes langenud Pēteras Supese rahvuspartisanide mälestusmärk vastupanuliikumise liikmete mälestussammas Balva - Viļaka maantee ääres Stompaki soo vastas. 11. augustil 2011, Läti vabadussõjalaste mälestuspäeval. Juuli lõpus põimiti monumendi alusesse kapsel sõnumiga tulevastele põlvedele. Kapslisse on pandud dokument 28 rahvuspartisani nimedega, kes langesid 1945. aasta 2. ja 3. märtsi lahingutes.

"Veebruaris 1945 rajati Balvu-Viļaka maanteest 2 km kaugusel asuvale Stompaku soo saartele, mida rahvas hakkas kutsuma Stompaku soo saarteks, Läti suurim rahvuspartisanide laager, kus 22. aastal elas 360 inimest. kaikaid.Nende hulgas mõned leegionärid, kes leegioni diviisi taandumiseks olid kõigi relvadega isamajja jäänud.Partisanide hävitamiseks ründasid 2. märtsil 1945 Tšehhi vägede kahe pataljoni sõdurid kaikaid koos hävitajatega, mille relvastuses oli ka neli miinipildujat Lahingud kestsid kogu päeva, partisanid osutasid visa vastupanu ning ründajad kandsid suuri kaotusi, mistõttu ei õnnestunud laagrit vallutada ja partisane hävitada 28 elanikku ka Stompaku raba oli langenud või hukkunud pärast lahingus raskelt vigastada saanud. Järgmisel ööl murdsid partisanid lahinguga laagri piiramise ja jäid võitmatuks" – nii räägib auhinnaosakonna rahvusliku vastupanuliikumise liige. kirjutab Stompaku lahingu juhtumikomisjoni esimehest Zigfrīds Berķisest.

Austades rahvuspartisanide komandöri Pēteras Supese mälestust, avati 28. mail 2005 Vilakas talle pühendatud monument. See on paigutatud Viļaka katoliku kiriku lähedale, sõja ajal kaevatud kaevikute servale, kuhu tšekistid matsid mahalastud rahvuspartisanid. P.Supemile pühendatud monumendi alla on paigutatud kapsel 386 langenud rahvuspartisani nimede, lahingukirjelduste ja materjalidega partisaniülema kohta. Kivi raiutud sõnad: "Sinule, Läti, jäin truuks viimse hingetõmbeni".
Monumendi autor on Pēteris Kravalis.

Selle kõrval on mälestuspaik Stompaki metsas ja teised lahingupaigad aastatel 1944-1956 langenud ja tšekistide poolt mõrvatud Läti vabadusvõitlejatele.
20. juunil 2008 avastati paremast seinast graniitplaat, millel olid kolme sambasse paigutatud 55 langenud partisani nimed.
Monument püstitati ülejäänud elanikkonna hirmutamiseks kohta, kus kommunistlikud okupatsioonivõimud kunagi mõrvatud partisanide säilmeid välja panid.

Kõrvalolevale autahvlile on graveeritud tänusõnad Pēteris Supele ja Bronislava Martuževa luuletus:
"Tõuse üles, Peter Supe,
Hing, lahingus!
Täna sinu vereohver,
Tõusnud rahvas.
Mine välja elama igavesti
Noorte jõus ja elujõus,
Mähib, lehvib, voldib
Tõusvas lipus!"