Stompaku lahing III Metsavendade liikumine

Avots: Gita Memmēna, Vidzemes tūrisma asociācija

2.-3.märtsil 1945 toimus Abrene rajooni Viļaka vallas (praegu Susāji vald) Stompaku lahing, Läti rahvuspartisanide suurim lahing Nõukogude okupatsioonirežiimi relvastatud formatsioonide vastu II maailmasõja lõpus. , Viļaka piirkond).

Relvastatud rahvuslik vastupanuliikumine Abrene maakonnas hakkas kujunema 1944. aasta suvel, kui territoorium taasokupeeriti Nõukogude Liidu poolt. Et vältida arreteerimist ja sundmobilisatsiooni Punaarmees, asusid paljud elanikud üksikult või väikeste rühmadena illegaalselt metsa elama. Ööl vastu 2. oktoobrit 1944 maandusid sakslased Abrene rajoonis 11-liikmelise tuukrirühma koodnimega "Lapimaa". Seda juhtisid endine maakonna peaagronoom Pēteris Supe ("Cinītis") ja tema asetäitja, Läti Ülikooli majandusteaduskonna üliõpilane Stanislavs Ločmelis ("Ace"). 10. detsembril 1944 asutasid nad Läti Rahvuspartisanide Ühingu (LNPA).

1945. aasta jaanuari alguses hakkasid LNPA partisanid P. Supe käsul kogunema Balvi ja Vilaka vahel asuvatesse Stompaku rabadesse, kus rajati mitmele rabasaarele laager, mida peetakse suurimaks. partisanide laager kogu Baltikumi regioonis. Selle partisanide ametlik nimi oli "Saarte varjupaigad".

Umbes 350 partisani majutanud laagrit ründasid NKVD (NSVL Siseasjade Rahvakomissariaadi) väed 143. laskurpolgust, kuhu kuulus 483 meest. Lahing kestis 2. märtsist kl 7.30 kuni 19.30, mil lahingumüra vaibus 3. märtsi hommikuks. Mõlema poole positsioonid olid vaid 70-80 meetri kaugusel ning aeg-ajalt jätkus pikemaid või lühemaid lööke. Tugevat lund ja öist katet kasutades õnnestus enamikul partisanidel piiramisest pääseda. Lahingus hukkus või hiljem hukkus 28 rahvussissi, kuid vaenlane kaotas 46 inimest.

Vilakasse Parka tänava katoliku kiriku juurde on püstitatud monument hukkunud partisanide nimedega.

11. augustil 2011 avati Balvi - Vilaka maantee servas monument Stompaku lahingus hukkunud 28 rahvuspartisanile.

2. märtsil 2019 avatud looduskaitsealal “Stompaku Purvi” viib tähistatud rada rahvuspartisanide elamuteni.

01Stompakupurvapartizanutakaunapmetne_L33.jpg
02Stompakupurvapartizanutakaunapmetne_L34.jpg
03Stompakupurvapartizanutakaunapmetne_L32.jpg
04Stompakupurvapartizanutakaunapmetne_L31.jpg
05Stompakupurvapartizanutakaunapmetne_L5.jpg
06Stompakupurvapartizanutakaunapmetne_L10.jpg
07Stompakupurvapartizanutakaunapmetne_L7.jpg
08Stompakupurvapartizanutakaunapmetne_L14.jpg
09Stompakupurvapartizanutakaunapmetne_L15.jpg
10Stompakupurvapartizanutakaunapmetne_L16.jpg
11Stompakupurvapartizanutakaunapmetne_L17.jpg
12Stompakupurvapartizanutakaunapmetne_L18.jpg
13Stompakupurvapartizanutakaunapmetne_L20.jpg
14Stompakupurvapartizanutakaunapmetne_L21.jpg
15Stompakupurvapartizanutakaunapmetne_L22.jpg
16Stompakupurvapartizanutakaunapmetne_L23.jpg
17Stompakupurvapartizanutakaunapmetne_L24.jpg
18Stompakupurvapartizanutakaunapmetne_L25.jpg
19Stompakupurvapartizanutakaunapmetne_L26.jpg
20Stompakupurvapartizanutakaunapmetne_L27.jpg
21Stompakupurvapartizanutakaunapmetne_L30.jpg
22Stompakupurvapartizanutakaunapmetne_L1.jpg
CelamalauzVilaku1.jpg
CelamalauzVilaku4.jpg
PiemineklisPeterimSupem_L10.jpg
PiemineklisPeterimSupem_L11.jpg
PiemineklisPeterimSupem_L9.jpg
Rohkem teabeallikaid

Zigmars Turčinskis. Stompaku lahing 2. märtsil 1945. aastal. SARGS.LV (12.04.2016): https://www.sargs.lv/lv/otrais-pasaules-kars/2016-04-12/stompaku-kauja-1945-gada-2-marta

Uldis Neiburgs. Me pidime surema, et elada saja-aastaseks. Stompaku lahing - 70. LA.LV (14.03.2015): https://www.la.lv/mums-bija-jamirst-lai-dzivotu-simtistompaku-kaujai-70

Kauge rabaserva unenägudes tulevad ...: [Raamat rahvuspartisanidest Latgales] / iev. aut. J.Kīdzējs. -. Rezekne: Latgale Kultuurikeskuse kirjastus, 1997.

Seotud objektid

Matkarada ning metsavendade laagri- ja mälestuspaik Stompaki soos

Stompaki soomassiiv on Balvi ja Viļaka linnade vahel asuv NATURA 2000 looduskaitseala. Soo idaosas on tähistatud 1,5 kilomeetri pikkune rada, mis viib läbi metsa ja mööda rabasse rajatud laudteid viiele soosaarele, kuhu metsavennad olid ehitanud oma punkrid. Raja äärde on paigaldatud infostendid, mis tutvustavad kohalikke loodusväärtusi ja ajaloosündmusi. Raja ääres asub puhkeala. Rada aitavad leida maanteele P35 püstitatud viidad. 1945. aasta märtsi alguses asus Stompaki laagris üks suurimaid metsavendade asumeid Baltikumis. Siin elas u 350–360 inimest, sealhulgas 40–50 naist. Alates 1945. aasta jaanuarist korraldasid metsavennad regulaarseid rünnakuid okupatsioonirežiimi sõjaväelaste ja nende toetajate vastu. Laagris asus pagarikoda, punker-kirik ja 25 elamiseks mõeldud punkrit, mis olid ehitatud pooleldi maa sisse ja kus võis elada 8–30 inimest. Punkrikohad on näha veel tänapäevalgi. 2.–3. märtsil 1945 toimus siin Stompaki lahing, mis oli suurim Läti metsavendasde lahing. Nende vastu võitlesid 483 sõdurit NKVD 5. laskurdiviisi 143. laskurpolgu 2. ja 3. laskurpataljoni allüksustest, püstolkuulipildujatega relvastatud laskurrühmast, miinipildujaroodust, luure- ja sapöörirühmadest ning hävituspataljonist.

Monument vastupanuliikumise liikmetele Stompakises

Asub Balvist 15 km kaugusel Viļakase suunas, paremal pool teed.

Näha on mälestusmärk.

Avati 2. ja 3. märtsil 1945 lahingutes langenud Pēteras Supese rahvuspartisanide mälestusmärk vastupanuliikumise liikmete mälestussammas Balva - Viļaka maantee ääres Stompaki soo vastas. 11. augustil 2011, Läti vabadussõjalaste mälestuspäeval. Juuli lõpus põimiti monumendi alusesse kapsel sõnumiga tulevastele põlvedele. Kapslisse on pandud dokument 28 rahvuspartisani nimedega, kes langesid 1945. aasta 2. ja 3. märtsi lahingutes.

"Veebruaris 1945 rajati Balvu-Viļaka maanteest 2 km kaugusel asuvale Stompaku soo saartele, mida rahvas hakkas kutsuma Stompaku soo saarteks, Läti suurim rahvuspartisanide laager, kus 22. aastal elas 360 inimest. kaikaid.Nende hulgas mõned leegionärid, kes leegioni diviisi taandumiseks olid kõigi relvadega isamajja jäänud.Partisanide hävitamiseks ründasid 2. märtsil 1945 Tšehhi vägede kahe pataljoni sõdurid kaikaid koos hävitajatega, mille relvastuses oli ka neli miinipildujat Lahingud kestsid kogu päeva, partisanid osutasid visa vastupanu ning ründajad kandsid suuri kaotusi, mistõttu ei õnnestunud laagrit vallutada ja partisane hävitada 28 elanikku ka Stompaku raba oli langenud või hukkunud pärast lahingus raskelt vigastada saanud. Järgmisel ööl murdsid partisanid lahinguga laagri piiramise ja jäid võitmatuks" – nii räägib auhinnaosakonna rahvusliku vastupanuliikumise liige. kirjutab Stompaku lahingu juhtumikomisjoni esimehest Zigfrīds Berķisest.

Monument Kirde rahvuspartisanide komandörile Pēteris Supile - "Cinītis"

Austades rahvuspartisanide komandöri Pēteras Supese mälestust, avati 28. mail 2005 Vilakas talle pühendatud monument. See on paigutatud Viļaka katoliku kiriku lähedale, sõja ajal kaevatud kaevikute servale, kuhu tšekistid matsid mahalastud rahvuspartisanid. P.Supemile pühendatud monumendi alla on paigutatud kapsel 386 langenud rahvuspartisani nimede, lahingukirjelduste ja materjalidega partisaniülema kohta. Kivi raiutud sõnad: "Sinule, Läti, jäin truuks viimse hingetõmbeni".
Monumendi autor on Pēteris Kravalis.

Selle kõrval on mälestuspaik Stompaki metsas ja teised lahingupaigad aastatel 1944-1956 langenud ja tšekistide poolt mõrvatud Läti vabadusvõitlejatele.
20. juunil 2008 avastati paremast seinast graniitplaat, millel olid kolme sambasse paigutatud 55 langenud partisani nimed.
Monument püstitati ülejäänud elanikkonna hirmutamiseks kohta, kus kommunistlikud okupatsioonivõimud kunagi mõrvatud partisanide säilmeid välja panid.

Kõrvalolevale autahvlile on graveeritud tänusõnad Pēteris Supele ja Bronislava Martuževa luuletus:
"Tõuse üles, Peter Supe,
Hing, lahingus!
Täna sinu vereohver,
Tõusnud rahvas.
Mine välja elama igavesti
Noorte jõus ja elujõus,
Mähib, lehvib, voldib
Tõusvas lipus!"

Seotud lood

Pēteris Supe - Läti Rahvuspartisanide Ühingu asutamise algataja

Aastatel 1944–1946 õnnestus Peter Supemil ühendada metsadesse hajutatud rahvuspartisanide üksused organiseeritud liikumiseks, mis võitles pärast Teist maailmasõda mitu aastat Abrene rajoonis Läti okupeerimise vastu. Pēteris Supe, hüüdnimega "Cinītis", oli üks silmapaistvamaid Põhja-Latgale rahvusliku geriljaliikumise organiseerijaid ja juhte.

Metsatütar Domicella Pundure (Lucia)

Domicella Pundure on 90. Riia lossis sai ta 3. mail 2018 president Raimonds Vejonise käest Viestursi ordeni eriliste teenete eest riiklikus vastupanuliikumises ja riigi iseseisvuse kaitsmisel. Domicella Pundure jääb Stompaku raba lahingu viimaseks tunnistajaks.