Stompaku lahing
III Metsavendade liikumine, II Maailmasõda

01Stompakupurvapartizanutakaunapmetne_L33.jpg
Avots: Gita Memmēna, Vidzemes tūrisma asociācija

1945 m. kovo 2–3 dienomis Abrenės rajono Viļakos valsčiuje (dab. Sušajų valsčius, Viļakos vls.) įvyko Stompakio mūšis – didžiausias Latvijos nacionalinių partizanų mūšis su sovietinio okupacinio režimo ginkluotomis formuotėmis Antrojo pasaulinio karo pabaigoje.

Ginkluotas tautinio pasipriešinimo judėjimas Abrenės rajone pradėjo formuotis 1944 m. vasarą, kai teritoriją vėl užėmė Sovietų Sąjunga. Kad išvengtų areštų ir priverstinės mobilizacijos į Raudonąją armiją, daugelis gyventojų pasitraukė į pogrindį, gyveno miškuose pavieniui arba nedidelėmis grupėmis. 1944 metų spalio 2-osios naktį vokiečiai Abrenės rajone išlaipino 11 žmonių diversantų grupę kodiniu pavadinimu „Laplandija“. Jai vadovavo buvęs rajono vyriausiasis agronomas Pēteris Supe («Cinītis») ir jo pavaduotojas Stanislavs Ločmelis («Dūze»), Latvijos universiteto Ekonomikos fakulteto studentas. 1944 12 10 jie įkūrė Latvijos nacionalinių partizanų sąjungą (LNPA).

1945 metų sausio pradžioje LNPA partizanai P. Supės įsakymu pradėjo burtis į Stompakų pelkes tarp Balvų ir Viļako, kur keliose pelkių salose įkūrė stovyklą, kuri laikoma didžiausia partizanų stovykla visame Baltijos regione. Jo oficialus partizanų vardas buvo „Saliņu mītnes“.

Stovyklą, kurioje buvo apie 350 partizanų, užpuolė NKVD (SSRS vidaus reikalų liaudies komisariato) 143-asis šaulių pulkas, susidedantis iš 483 žmonių. Mūšis truko nuo kovo 2 d. 7.30 iki 19.30 val., kai kovo 3 dienos rytą mūšio triukšmas nutilo. Abiejų pusių pozicijos buvo tik 70-80 metrų atstumu, o retkarčiais tęsėsi ilgesni ar trumpesni ugnies mainai. Pasinaudojus gausiu snygiu ir nakties priedanga, daugumai partizanų pavyko ištrūkti iš apgulties. Mūšyje krito arba vėliau mirė nuo sužeidimų 28 nacionaliniai partizanai, o priešas prarado 46 žmones.

Vilakuose prie katalikų bažnyčios Parko gatvėje pastatytas paminklas su žuvusių partizanų pavardėmis.

2011 metų rugpjūčio 11 dieną plento Balvi – Viļaka pašonėje atidengtas paminklas 28 Stompakų mūšyje žuvusiems nacionaliniams partizanams.

Pažymėtas takas veda į Nacionalinių partizanų būstinę Stompakų pelkių gamtos rezervate, kuris buvo atidarytas 2019 m. kovo 2 d.

01Stompakupurvapartizanutakaunapmetne_L33.jpg
02Stompakupurvapartizanutakaunapmetne_L34.jpg
03Stompakupurvapartizanutakaunapmetne_L32.jpg
04Stompakupurvapartizanutakaunapmetne_L31.jpg
05Stompakupurvapartizanutakaunapmetne_L5.jpg
06Stompakupurvapartizanutakaunapmetne_L10.jpg
07Stompakupurvapartizanutakaunapmetne_L7.jpg
08Stompakupurvapartizanutakaunapmetne_L14.jpg
09Stompakupurvapartizanutakaunapmetne_L15.jpg
10Stompakupurvapartizanutakaunapmetne_L16.jpg
11Stompakupurvapartizanutakaunapmetne_L17.jpg
12Stompakupurvapartizanutakaunapmetne_L18.jpg
13Stompakupurvapartizanutakaunapmetne_L20.jpg
14Stompakupurvapartizanutakaunapmetne_L21.jpg
15Stompakupurvapartizanutakaunapmetne_L22.jpg
16Stompakupurvapartizanutakaunapmetne_L23.jpg
17Stompakupurvapartizanutakaunapmetne_L24.jpg
18Stompakupurvapartizanutakaunapmetne_L25.jpg
19Stompakupurvapartizanutakaunapmetne_L26.jpg
20Stompakupurvapartizanutakaunapmetne_L27.jpg
21Stompakupurvapartizanutakaunapmetne_L30.jpg
22Stompakupurvapartizanutakaunapmetne_L1.jpg
CelamalauzVilaku1.jpg
CelamalauzVilaku4.jpg
PiemineklisPeterimSupem_L10.jpg
PiemineklisPeterimSupem_L11.jpg
PiemineklisPeterimSupem_L9.jpg
Rohkem teabeallikaid

Zigmaras Turčinskis. Stompakio mūšis 1945 m. kovo 2 d. SARGS.LV (2016 04 12): https://www.sargs.lv/lv/otrais-pasaules-kars/2016-04-12/stompaku-kauja-1945-gada-2-marta

Uldis Neiburgs. Turėjome mirti, kad gyventume iki šimto. Stompaku mūšis – 70-asis LA.LV (2015.03.14): https://www.la.lv/mums-bija-jamirst-lai-dzivotu-simtistompaku-kaujai-70.

Tolimas pelkynas sapnuose rujoja ... : [Knyga apie tautinius partizanus Latgaloje] / red. aut. J.Klēdējs. -. Rezeknė: Latgalos kultūros centro leidykla, 1997 m.

Saistītie objekti

Matkarada ning metsavendade laagri- ja mälestuspaik Stompaki soos

Stompaki soomassiiv on Balvi ja Viļaka linnade vahel asuv NATURA 2000 looduskaitseala. Soo idaosas on tähistatud 1,5 kilomeetri pikkune rada, mis viib läbi metsa ja mööda rabasse rajatud laudteid viiele soosaarele, kuhu metsavennad olid ehitanud oma punkrid. Raja äärde on paigaldatud infostendid, mis tutvustavad kohalikke loodusväärtusi ja ajaloosündmusi. Raja ääres asub puhkeala. Rada aitavad leida maanteele P35 püstitatud viidad. 1945. aasta märtsi alguses asus Stompaki laagris üks suurimaid metsavendade asumeid Baltikumis. Siin elas u 350–360 inimest, sealhulgas 40–50 naist. Alates 1945. aasta jaanuarist korraldasid metsavennad regulaarseid rünnakuid okupatsioonirežiimi sõjaväelaste ja nende toetajate vastu. Laagris asus pagarikoda, punker-kirik ja 25 elamiseks mõeldud punkrit, mis olid ehitatud pooleldi maa sisse ja kus võis elada 8–30 inimest. Punkrikohad on näha veel tänapäevalgi. 2.–3. märtsil 1945 toimus siin Stompaki lahing, mis oli suurim Läti metsavendasde lahing. Nende vastu võitlesid 483 sõdurit NKVD 5. laskurdiviisi 143. laskurpolgu 2. ja 3. laskurpataljoni allüksustest, püstolkuulipildujatega relvastatud laskurrühmast, miinipildujaroodust, luure- ja sapöörirühmadest ning hävituspataljonist.

Monument vastupanuliikumise liikmetele Stompakises

Asub Balvist 15 km kaugusel Viļakase suunas, paremal pool teed.

Näha on mälestusmärk.

Avati 2. ja 3. märtsil 1945 lahingutes langenud Pēteras Supese rahvuspartisanide mälestusmärk vastupanuliikumise liikmete mälestussammas Balva - Viļaka maantee ääres Stompaki soo vastas. 11. augustil 2011, Läti vabadussõjalaste mälestuspäeval. Juuli lõpus põimiti monumendi alusesse kapsel sõnumiga tulevastele põlvedele. Kapslisse on pandud dokument 28 rahvuspartisani nimedega, kes langesid 1945. aasta 2. ja 3. märtsi lahingutes.

"Veebruaris 1945 rajati Balvu-Viļaka maanteest 2 km kaugusel asuvale Stompaku soo saartele, mida rahvas hakkas kutsuma Stompaku soo saarteks, Läti suurim rahvuspartisanide laager, kus 22. aastal elas 360 inimest. kaikaid.Nende hulgas mõned leegionärid, kes leegioni diviisi taandumiseks olid kõigi relvadega isamajja jäänud.Partisanide hävitamiseks ründasid 2. märtsil 1945 Tšehhi vägede kahe pataljoni sõdurid kaikaid koos hävitajatega, mille relvastuses oli ka neli miinipildujat Lahingud kestsid kogu päeva, partisanid osutasid visa vastupanu ning ründajad kandsid suuri kaotusi, mistõttu ei õnnestunud laagrit vallutada ja partisane hävitada 28 elanikku ka Stompaku raba oli langenud või hukkunud pärast lahingus raskelt vigastada saanud. Järgmisel ööl murdsid partisanid lahinguga laagri piiramise ja jäid võitmatuks" – nii räägib auhinnaosakonna rahvusliku vastupanuliikumise liige. kirjutab Stompaku lahingu juhtumikomisjoni esimehest Zigfrīds Berķisest.

Monument Kirde rahvuspartisanide komandörile Pēteris Supile - "Cinītis"

Austades rahvuspartisanide komandöri Pēteras Supese mälestust, avati 28. mail 2005 Vilakas talle pühendatud monument. See on paigutatud Viļaka katoliku kiriku lähedale, sõja ajal kaevatud kaevikute servale, kuhu tšekistid matsid mahalastud rahvuspartisanid. P.Supemile pühendatud monumendi alla on paigutatud kapsel 386 langenud rahvuspartisani nimede, lahingukirjelduste ja materjalidega partisaniülema kohta. Kivi raiutud sõnad: "Sinule, Läti, jäin truuks viimse hingetõmbeni".
Monumendi autor on Pēteris Kravalis.

Selle kõrval on mälestuspaik Stompaki metsas ja teised lahingupaigad aastatel 1944-1956 langenud ja tšekistide poolt mõrvatud Läti vabadusvõitlejatele.
20. juunil 2008 avastati paremast seinast graniitplaat, millel olid kolme sambasse paigutatud 55 langenud partisani nimed.
Monument püstitati ülejäänud elanikkonna hirmutamiseks kohta, kus kommunistlikud okupatsioonivõimud kunagi mõrvatud partisanide säilmeid välja panid.

Kõrvalolevale autahvlile on graveeritud tänusõnad Pēteris Supele ja Bronislava Martuževa luuletus:
"Tõuse üles, Peter Supe,
Hing, lahingus!
Täna sinu vereohver,
Tõusnud rahvas.
Mine välja elama igavesti
Noorte jõus ja elujõus,
Mähib, lehvib, voldib
Tõusvas lipus!"

Vilaka muuseum. Näitused sõjalisest pärandist Viļaka piirkonnas

Viļaka muuseum asub kahes hoones – 1913. aastal ehitatud katoliku kogudusemajas, mis on linna kultuurilooliselt tähendusrikas, ja teises muuseumihoones – endises kaputsiinide kloostris, mille keldrid on tihedalt seotud rahvuspartisanide liikumisega Stompakis ja Nõukogude Tšekas. Inimeste mälestuste järgi on neis keldrites inimesi hoitud ja piinatud. Vanas muuseumihoones on väljas mitu näitust, millest üks näitab 1920. aasta vabadusvõitluse kulgu Põhja-Latgales, II maailmasõja sündmusi – juutide holokausti Viļakas ning teavet maha lastud perede kohta. Iga pere kohta saate täpsemat teavet nende elukoha aadressi järgi. Näitust täiendab teave rahvuspartisanide liikumisest Stompakis – erinevad tunnistused, fotod ja esemed. Muuseumikülastajad saavad tutvuda Viļaka linna ja selle lähiümbruse militaarpärandi objektidega, nagu Nõukogude ajal lammutatud ja 1990. aastal taastatud vabadussõjalaste monument Jaškovis, samuti Lāčplētise sõjaordu kavaleritele pühendatud stele. Muuseumi ekspositsioon sisaldab Teise maailmasõja aegse lennuki heli, sest Viļaka lähedal asus Saksa Luftwaffe lennuväli. Muuseum pakub võimalust vaadata mõningaid mälestusi II maailmasõja sündmustest Viļakas, samuti saada teavet Saksa sõjavangilaagri kohta Račis.

Seotud lood

Pēteris Supe - Läti Rahvuspartisanide Ühingu asutamise algataja

Aastatel 1944–1946 õnnestus Peter Supemil ühendada metsadesse hajutatud rahvuspartisanide üksused organiseeritud liikumiseks, mis võitles pärast Teist maailmasõda mitu aastat Abrene rajoonis Läti okupeerimise vastu. Pēteris Supe, hüüdnimega "Cinītis", oli üks silmapaistvamaid Põhja-Latgale rahvusliku geriljaliikumise organiseerijaid ja juhte.

Metsatütar Domicella Pundure (Lucia)

Domicella Pundure on 90. Riia lossis sai ta 3. mail 2018 president Raimonds Vejonise käest Viestursi ordeni eriliste teenete eest riiklikus vastupanuliikumises ja riigi iseseisvuse kaitsmisel. Domicella Pundure jääb Stompaku raba lahingu viimaseks tunnistajaks.