Nikolai Reek (1890-1942)
I Maailmasõda ja iseseisvumine, II Maailmasõda
Eesti sõjaväelane ja riigitegelane, üks Vabadussõja silmapaistvamaid väejuhte. Vabadusristi I liigi 2. järgu, II liigi 2. järgu ja II liigi 3. järgu kavaler.
Reek, sünninimega Bazõkov, sündis 1. veebruaril 1890 Tallinnas, kuid kasvas üles Aleksei Reegi peres Saaremaal. Lõpetas 1910. aastal Tšujujevi sõjakooli, 1916. aastal lendurvaatlejate kursused Kiievis ja 1917. aastal Nikolai sõjaväeakadeemia Petrogradis. Aastatel 1923-1925 õppis ta esimese Eesti ohvitserina Prantsuse kõrgemas sõjakoolis.
Võttis osa Esimesest maailmasõjast alustades 1914. aastal 90. Onega polgu rooduülema ametikohalt ja lõpetas teenistuse Peeter Suure Merekindluse Muhu (Moonsundi) kindlustatud positsiooni staabiülemana. Tsaariarmeest lahkus Reek kindralstaabi kaptenina.
Vabadussõja algusest sai Reegist Viru maakonna ja Narva linna Kaitseliidu ülem, kuid peagi määrati ta 5. jalaväepolgu ülemaks ning sealt edasi 1., 3. diviisi ning lõpuks Viru rinde staabiülemaks. 1918. aastal ülendatati Reek Eesti sõjaväes kindralstaabi alampolkovnikuks ja 1919. aastal kindralstsaabi polkovnikuks (koloneliks). 1926. aastal sai kindralmajori ja 1938. aastal kindralleitnandi auastme.
Aastatel 1925-1926 ning 1934-1939 oli ta Eesti sõjavägede staabi ülem, 1927-1928. aastal kaitseminister ning enne Eesti okupeerimist viimase, Jüri Uluotsa valitsuse sõjaminister (1939-1940). 1930. aastate esimesel poolel oli ta 2. diviisi ülem, samuti on ta juhtinud kõrgemat sõjakooli ja kaitseväe ühendatud õppeasutusi.
Nikolai Reek oli abielus Marie Clara Johansoniga, neil sündis kaks tütart. Tütar Larissa suri 1921. aastal. Teine tütar Tiiu küüditati koos emaga 1941. aasta juunis. Mõlemas surid Tomski oblastis Tšinski rajoonis Andrejevkas. Reek vangistati 1941. aasta märtsis oma kodust ning saadeti Solikamskisse Usollagi laagrisse Venemaal. Ta lasti maha NKVD sõjatribunali otsusega 8. mail 1942.
Seotud objektid
Värska külastuskeskus / Reegi maja
Kindral Nikolai Reegi originaalilähedaselt taastatud juugendstiilis suveresidents (Reegi maja) asub Värskas Õrsava järve kaldal looduskaunis kohas.
Alates 2020. aasta juunist tegutseb majas Värska külastuskeskus, mille eesmärgiks on Värska piirkonna ainulaadse ajaloopärandi eksponeerimine ja tutvustamine. Ekspositsioon annab ülevaate 1920. aastatel siia rajatud Petseri Põhjalaagrist, Vabadussõja sündmustest ning ravimuda ja mineraalvee kasutamisest siinses kuurortpiirkonnas.
Põhjalaager
Põhjalaager asub Võrumaal, Värska alevikust lõunas, Õrsava järve kallastel.
Põhjalaager ehk täisnimetusega Eesti Kaitseväe Petseri Põhjalaager (II diviisi staap) rajati 1920. aastate teisel poolel ning see oli kaitseväe suvine väljaõppekeskus, kus harjutasid ratsaväelased ja suurtükiväelased üle Eesti. Siin olid barakid sõduritele, aga ka hobusetallid, ohvitseride elumajad, söökla ja uhke kasiino ehk laagri kodu. Laagri territooriumil asusid samuti spordi- ja mänguväljakud, järve kaldal aga suplushooned. Supluskohad olid eraldi nii ohvitseridele ja sõduritele kui hobustele. Laagri keskel asus nelinurkne loendus- ja paraadiplats. Järve teisel kaldal asus suurtükiväelaager, kuhu oli ehitatud saeveski.
Suur osa hooneid on nüüdseks hävinud, kuid sõduritele koduks olnud barakid ja mõned elumajad on säilinud. Objekt on vaadeldav väljast!
Värska talumuuseumist saab tellida Põhjalaagri teemaprogrammi.
Laskevälja rattarada
Laskevälja rattarada kulgeb Võrumaal, osaliselt Mustoja mõhnastiku metsaste küngaste, soolappide, järvesilmade ja liivikute vahel.
43-kilomeetri pikkune Laskevälja rattarada tutvustab piirkonna militaarset ajalugu: siin asus 1920.‒1930. aastatel Eesti kaitseväe laskeväli. Värskast Lõunalaagrisse kulgev 17-kilomeetrine teelõik on üsna tasane, tagasi suunduv rajaosa on pikem (26 km) ja mägisem. Raja alguspunkt on RMK Värska lõkkekoht, kus asub suur rajakaart.
Seotud lood
Cēsise lahingute algus, käik ja lõpp
Võit Cēsise lahingutes pidi saama pöördepunktiks lätlaste ja eestlaste võitluses oma riigi iseseisvuse eest. See võit ületas piiri Andriev Niedra valitsuse ja Saksa kindrali Riediger von der Goltzi Baltikumi vallutamise plaanide vahel. Selle asemel alustas tegevust Liepājas Kārlis Ulmanise Ajutine Valitsus.