Kindralleitnant Nikolai Reek
I Vabadussõjad, II II maailmasõda

Eesti kindral ja riigitegelane, üks Vabadussõja silmapaistvamaid väejuhte. Eesti Vabaduse Risti I liigi 2. järgu, II liigi 2. ja 3. järgu ning Läti Karutapja ordeni II ja III klassi kavaler. Sündis 1. veebruaril 1890 Tallinnas venelasest linnakodaniku Nikolai Bazõkovi pojana, kuid lapsendati ja kasvas üles Aleksei Reegi peres Saaremaal. Õppis Tallinna Katariina II linnakoolis, 1907-1910 Tšugujevi sõjakoolis, 1916 lendurvaatlejate kursustel Kiievis, 1913-1914 ja 1917 Nikolai sõjaväeakadeemias Petrogradis, 1923-1925 Prantsuse kõrgemas sõjakoolis ning 1930-1931 Tartu ülikooli arstiteaduskonnas (ei lõpetanud). Augustist 1914 osales Esimeses maailmasõjas 90. Onega polgus, 23. diviisi staabis, 11. armee staabi luureosakonna vanemadjutandi abina, 6. armee staabi ajutise sideülemana, 6. armee lennuväedivisjonis ja Peeter Suure Merekindluse Muhu väinade  kindlustatud positsiooni staabiülemana ning 107. diivisi vanemadjutandina. Võttis osa lahingutegevusest Austria-Ungari vägede vastu Galiitsias ja Rumeenias. Septembris 1917 ülendati kapteniks. Veebruarist maini 1918 oli Eesti sõjavägede staabi ülem. Märtsis 1918 ülendati alampolkovnikuks (kolonelleitnant).  Vabadussõja eel, 11. novembril 1918 nimetati Viru maakonna ja Narva linna Kaitseliidu ülemaks, samal kuul määrati 5. jalaväepolgu ülemaks. Veebruarist 1919 sai temast 1. diviisi staabiülem, aprillis 1919 nimetati 3. diviisi staabiülemaks ning alates detsembrist 1919 kuni veebruarini 1920 oli Viru rinde staabiülemaks. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel ning Landeswehri vastu Põhja-Lätis. Oktoobris 1919 ülendati polkovnikuks (kolonel).  Jätkas teenistus Eesti sõjaväes, olles 1921-1923 Kindralstaabi kursuste juhataja, 1925-1926 Eesti kindrastaabi ja 1934-1939 sõjavägede staabi ülemaks, 1926-1927 ja 1929-1934 teenis 2. diviisi ülema kohal ning aastatel 1927-1928 ja 1939-1940 sõjaministrina. Veebruaris 1926 ülendati kindralmajoriks ja veebruaris 1938 kindralleitnandiks. Vabastati 22. juunil 1940 Nõukogude okupatsioonivõimude poolt ametist. Arreteeriti märtsis 1941 Tallinnas ja viidi Venemaale Molotovi oblasti UssolLagi. Lasti maha 8. mail 1942 Solikamskis. Nikolai Reek pälvis arvukalt Vene, Eesti ja välismaiseid teenetemärke. Vabadussõjas osutatud teenete eest sai lisaks kolmele Vabaduse Ristile ka autasutalu, millleks oli Harjumaal Peningi vallas Kiviloo mõisa süda. Abikaasa Marie-Clara Reek, sünd Johanson küüditati juunis 1941 koos tütar Tiiuga Venemaale, kus mõlemad surid.