Pavel Bermondt-Avalov
I I maailmasõda, I Vabadussõjad

bermonts.png

Lääne-Saksa Vabatahtliku Armee ülem ja üks moodustatud väeosadest. 1919. aasta sügisel osales ta Läti, Leedu ja Eesti armeede vastu peetud ebaõnnestunud sõjas nn Bermontiadas.

26. augustil 1919 osales Bermont Riias Läti, Leedu, Eesti, Poola, bolševismivastase Looderinde ja Antandi esindajate kohtumisel, mille eesmärk oli koordineerida sõjalist tegevust bolševistliku Venemaa vastu. 

5. septembril 1919 kuulutas ta end Lääne-Vene Vabatahtliku Armee ülemjuhatajaks ja keeldus liitumast Judenitši rünnakuga Petrogradi vastu, sest ta uskus (või oli Saksa rahaliste tingimuste tõttu sunnitud seda uskuma), et on oluline säilitada Vene armee kohalolek Baltikumis.

Läti Vabariigi relvastatud võitlus Lääne Vabatahtliku Armee (RBA) vastu 08.10.-03.12.1919 Läti Vabadussõja (1918-1920) raames. Lääne Vabatahtlik Armee sai lüüa ja lahkus detsembris Läti territooriumilt, evakueerudes koos P. Bermontiga Saksamaale. 

Pärast Lääne-Vene armee lüüasaamist emigreerus ta Saksamaale, kus osales Vene natsionaalsotsialistlikus liikumises, oli üks Vene natsionaalsotsialistliku organisatsiooni juhte ja osales koos Saksa natsidega Saksa kommunistide represseerimises.

Rohkem teabeallikaid

Bermontiaad - Riiklik entsüklopeedia (enciklopedija.lv)

Pavel Bermont - Riiklik entsüklopeedia (enciklopedija.lv)

Bermontiade kajastub laialdaselt Läti kunstis, kirjanduses ja kinos. Tuntuimad teosed on: romaan “Dvēseļu putenis” (Aleksandrs Grīns, 1934), luuletus “Daugmalal” (Uldis Bērziņš, 1999) jt; maalid “Bermonti ajast” (Jānis Roberts Tilbergs, 1923), “Bermonti rünnak Riiale 1919. aastal Lībeki silla nimel” (Fricis Zandbergs, 1939), “Bermonti väljasaatmine Pārdaugavast” (Jānis Lauva, 1936), joonistuste tsükkel (BerSmontāndis, bergsbergi 1926); mängufilmid “Lāčplēsis” (režissöör Aleksandrs Rusteiķis, 1930), “Rīgas sargi” (režissöör Aigars Grauba, 2007), dokumentaalfilm “Bermontiāda” (režissöör Askolds Saulītis, 2009) jt.

Seotud objektid

Vabaduse rada (Karosta marsruut)

Hästi hooldatud, 9 km pikkune matkarada, mis on loodud Läti meeste vapruse ja kangelaslikkuse mälestuseks Läti vabadusvõitluse ajal 1919. aastal.

Rada algab Redanast ja kulgeb läbi Karosta metsaala, piki mereranda ja Cietokšņa kanalit, sealhulgas külastades tsaariaegseid kindlustusi ja nõukogudeaegset sõjalist pärandit. Rajal on 5 infotahvlit, mis tutvustavad Karosta loomist ja kogu linna ümbritsevat kindlustussüsteemi, 1919. aasta Liepāja vabadusvõitlust, hilisematel aastatel ehitatud militaarehitisi ja elu Karostas nõukogude ajal.

18. novembril 1918 kuulutati välja iseseisev Läti Vabariik, kuid vastloodud Läti riigi territooriumil paiknesid endiselt mitmed välisriikide väed.
Olulist rolli Läti vabaduse taastamisel mängis 1919. aasta novembris toimunud Liepaja lahing, kus tänu sõdurite kangelaslikkusele oli vaenlane peaaegu viiekordne ülekaal. Pärast otsustavaid lahinguid Liepajas aeti Bermont Lätist välja

Radviliškise tuulik

Radviliškise linna äärelinnas Vaiduliai külas seisab kaheksanurkne neljakorruseline puidust veski.

Radviliškise tuulik ehitati 19. sajandi lõpus ja restaureeriti aastatel 1984–1985. Räägitakse, et 22. novembril 1919 toimus veski lähedal Leedu Vabatahtlike Armee kuulus lahing Bermontinkadega – provokatiivse Vene sõjaväeüksusega. Kui Bermontinkad vallutasid Radviliškise – olulise raudteesõlme, sattus Leedu iseseisvus ohtu. Radviliškise tagasivallutamise ülesandeks anti 2. Algirdase rügemendile, mida juhtis kolonelleitnant V. Grigaliūnas-Glovakkis.

Lahingus hukkus umbes 30 Leedu sõdurit, kuid võitlus lõppes leedulaste võiduga. Võitluses osalenud vabatahtlike sõnul läks kogu kompanii bermontlaste poolt hõivatud veskit ründama, vintpüssiga relvastatud ülem ründas alati esimesena ja teised järgisid tema eeskuju, nii et veski vallutati ja järgmisel õhtul õnnestus neil Radviliškis üle võtta.

Bermontlaste vastase lahingu 70. aastapäeva tähistamiseks püstitati 1989. aastal kabelipost ja istutati veski lähedale 70 tamme. Tammesalu täiendati 2019. aastal lahingu 100. aastapäeva tähistamiseks.

Kuigi on versioone, et lahing ise võis toimuda veidi kaugemal, mõnes teises veskis, sai lahingu sümboliks just Radviliškise tuulik. Lahingu ajaloolisi rekonstruktsioone on Radviliškise tuulikus korraldatud mitu korda, aastatel 2010 ja 2014. Lahingu taastasid Leedu, Eesti, Läti ja Poola sõjaajaloo klubide renaakerid.

Nordeķi – Kalnciemase luitehari

Umbes 30 km pikkune luiteahelik, mida on tänapäeval looduses võimalik jälgida Iļģuciemsist (väikeste katkestustega) Tīreļini, on üks Mereäärse madaliku muljetavaldavamaid pinnavorme, mida harva tajutakse ühtse loodusliku moodustisena. Luited tekkisid ühe viimase Balti jääjärve kaldale, kui Balti jääjärve veed taandusid. Luiteahelik koosneb kahest paralleelsest 50–100 m laiusest luitevööndist. Need on tavaliselt 6–10 m kõrged, kuid nende kõrgeimad punktid ulatuvad 16–19 m üle merepinna. Kleisti, Imanta ja Beberbeķi läheduses on luiteid katvad kaunid männimetsad populaarsed matka-, puhke- ja sportimiskohad ning talvel murdmaasuusatamise koht. Lāčupīte läheduses asuv luiteosa on seotud Bermontiaadide sündmustega. Pārdaugava luite peal asub Lāčupe ehk Lācarase kalmistu . Pinkie ja Babīte vahel on luidete kaitsmiseks loodud Beberbeķi looduspark. Nordeķi-Kalnciemase luideteaheliku lääneosa, mis on umbes 10 km pikk, kannab nime Pikaks luited . Pika luite lähedal (Trenčist lõunas) asuvad Antiņi vendade kalmistu , Läti laskurite haigla ravimiladu ja renoveeritud Läti laskurite kaevikud . Pikast luited lõuna pool asub soostunud metsade ja rabade massiiv, sealhulgas Rāvājs ja Maztīrelis . Maztīrelise vastas asub Ložmetējkalns vaatetorni ja puhkekohaga ning nn Saksa vallilõik . Veelgi kaugemal läänes, Pika luited lähedal, asuvad Läti laskurite vendade kalmistu ja Piķi vendade kalmistu. Suuremate või väiksemate katkestustega on kaevikud nähtavad peaaegu kogu Nordeķi-Kalnciemase luiteaheliku ulatuses. Pika luite edelaosas – lõunast külgnevates soistes metsades – on näha Esimese maailmasõja aegseid pommikraatreid . Kogu Pika luite pikkuses (sellest lõunas) kulgevad väikesed metsarajad, mis sobivad jalutuskäikudeks ja pikemateks matkadeks – suurepärane võimalus uurida Esimese maailmasõja lahingupaiku.

Seotud lood

Soomusrongi ülemale A.Klestrovile auhinna määramise põhjused

Pärast vaenlase rünnaku edukat tõrjumist langeb relvastatud rongi komandör A.Klestrov ja kolonel Danker annab välja autasu põhjendused

Vilis Narkevicsi lahingutegevuse kirjeldus 6. novembril 1919. aastal

Erakonna komandöri, kaptenleitnant Julius Rosenthali Vilis Narkevicsi lahingutegevuse kirjeldus, 3. november 1921