Pavel Bermondt-Avalov
I Maailmasõda, I Maailmasõda ja iseseisvumine
Lääne-Saksa Vabatahtliku Armee ülem ja üks moodustatud väeosadest. 1919. aasta sügisel osales ta Läti, Leedu ja Eesti armeede vastu peetud ebaõnnestunud sõjas nn Bermontiadas.
26. augustil 1919 osales Bermont Riias Läti, Leedu, Eesti, Poola, bolševismivastase Looderinde ja Antandi esindajate kohtumisel, mille eesmärk oli koordineerida sõjalist tegevust bolševistliku Venemaa vastu.
5. septembril 1919 kuulutas ta end Lääne-Vene Vabatahtliku Armee ülemjuhatajaks ja keeldus liitumast Judenitši rünnakuga Petrogradi vastu, sest ta uskus (või oli Saksa rahaliste tingimuste tõttu sunnitud seda uskuma), et on oluline säilitada Vene armee kohalolek Baltikumis.
Läti Vabariigi relvastatud võitlus Lääne Vabatahtliku Armee (RBA) vastu 08.10.-03.12.1919 Läti Vabadussõja (1918-1920) raames. Lääne Vabatahtlik Armee sai lüüa ja lahkus detsembris Läti territooriumilt, evakueerudes koos P. Bermontiga Saksamaale.
Pärast Lääne-Vene armee lüüasaamist emigreerus ta Saksamaale, kus osales Vene natsionaalsotsialistlikus liikumises, oli üks Vene natsionaalsotsialistliku organisatsiooni juhte ja osales koos Saksa natsidega Saksa kommunistide represseerimises.
Rohkem teabeallikaid
bermontiad – rahvuslik entsüklopeedia (enciklopedija.lv)
Pavel Bermont – rahvuslik entsüklopeedia (entsüklopeedia)
Bermontiaad on laialdaselt kajastatud Läti kunstis, kirjanduses ja kinos. Tuntumad teosed on: romaan “Hingepuhuja” (Aleksandrs Grīns, 1934), luuletus “Daugavmala” (Uldis Bērziņš, 1999) jt; maalid “Bermonti aegadest (Jānis Roberts Tilbergs, 1923), “Bermonti rünnak Riiale 1919. aastal Lübecki sillal” (Fricis Zandbergs, 1939), “Bermonti väljasaatmine Pārdaugavast” (Jānis Lauva, 1936), joonistuste tsükkel “Bermontāde” ” Sigismunds Vidbergs, 1926); mängufilmid “Karukaru” (režissöör Aleksandrs Rusteikis, 1930), “Riia valvurid” (režissöör Aigars Grauba, 2007), dokumentaalfilm “Bermontia” (režissöör Askolds Saulitis, 2009) jt.
Seotud objektid
Vabaduse rada (Karosta marsruut)
Hästi hooldatud, 9 km pikkune matkarada, mis on loodud Läti meeste vapruse ja kangelaslikkuse mälestuseks Läti vabadusvõitluse ajal 1919. aastal.
Rada algab Redanast ja kulgeb läbi Karosta metsaala, piki mereranda ja Cietokšņa kanalit, sealhulgas külastades tsaariaegseid kindlustusi ja nõukogudeaegset sõjalist pärandit. Rajal on 5 infotahvlit, mis tutvustavad Karosta loomist ja kogu linna ümbritsevat kindlustussüsteemi, 1919. aasta Liepāja vabadusvõitlust, hilisematel aastatel ehitatud militaarehitisi ja elu Karostas nõukogude ajal.
18. novembril 1918 kuulutati välja iseseisev Läti Vabariik, kuid vastloodud Läti riigi territooriumil paiknesid endiselt mitmed välisriikide väed.
Olulist rolli Läti vabaduse taastamisel mängis 1919. aasta novembris toimunud Liepaja lahing, kus tänu sõdurite kangelaslikkusele oli vaenlane peaaegu viiekordne ülekaal. Pärast otsustavaid lahinguid Liepajas aeti Bermont Lätist välja
Radviliškise tuulik
Kaheksanurkne 4-korruseline puidust veski asub Radviliškise äärelinnas Vaidulių külas.
Radviliškise tuulik ehitati 19. sajandil. lõpus 1984-1985 - taastatud. Räägitakse, et 1919. a 22. november veski lähedal toimus Leedu vabatahtlike armee kuulus lahing provokatiivse suunitlusega Vene sõjaväeosa Bermontinkaiga. Pärast seda, kui bermontlased vallutasid olulise raudteesõlme Radviliškise, oli Leedu iseseisvus ohus. 2. Algirdi rügemendile, mida juhtis kolonelleitnant V. Grigaliūnas-Glovacki, usaldati Radviliškise tagasivallutamine.
Lahingus hukkus umbes 30 Leedu sõdurit, kuid lahingud lõppesid leedulaste võiduga. Lahingutes osalenud vabatahtlike sõnul läks kogu kompanii bermontlaste poolt hõivatud veskit ründama, püssiga relvastatud komandör ründas alati esimesena ja teised järgisid tema eeskuju, nii et veski vallutati ja Radviliškis. tabati ka järgmisel õhtul.
Bermontlaste vastase lahingu 70. aastapäeva mälestuseks 1989. a veski lähedusse ehitati kabelisammas ja istutati 70 tamme. Tammik lisati 2019. aastal lahingu 100. aastapäeva tähistamiseks.
Kuigi levib versioone, et lahing ise võis toimuda veidi kaugemal, mõne teise veski juures, sai lahingu sümboliks just Radviliškise veski. Lahingu ajaloolisi rekonstruktsioone toimus Radviliškise tuulikus rohkem kui üks kord, 2010. ja 2014. aastal. lahingu taastasid sõjaajaloo klubi taastajad Leedust, Eestist, Lätist ja Poolast.
Seotud lood
Soomusrongi ülemale A.Klestrovile auhinna määramise põhjused
Pärast vaenlase rünnaku edukat tõrjumist langeb relvastatud rongi komandör A.Klestrov ja kolonel Danker annab välja autasu põhjendused
Vilis Narkevicsi lahingutegevuse kirjeldus 6. novembril 1919. aastal
Erakonna komandöri, kaptenleitnant Julius Rosenthali Vilis Narkevicsi lahingutegevuse kirjeldus, 3. november 1921