Kadunud Saksa armee sõdurid Kurzeme lahingute ajal - Herrman Faul
Saksa armeegrupi "Ziemeļi", mis hiljem Kurzeme piiramise ajal "Kurlandiks" nimetati, dokumentatsioon ei sisalda siiani selgeid andmeid ligikaudu 50 000 Saksa armee sõduri kohta. Need sõdurid on kadunud. Ka praegu püüavad nende sõdurite omaksed leida Kuramaalt oma sugulaste ja esivanemate jälgi, nii dokumentaalseid kui füüsilisi. Üks selline lugu räägib sellest
Herman Faul sündis 21. jaanuaril 1909 Saksamaal Rheinland-Pfalzis Rothelsbergis.
Auaste: reamees, hiljem kapral. Kadunud alates 27.12.1944. "Paugibile" majade läheduses, Džukstest SW, Kurzeme
http://kurland-kessel.de/
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Hermann Faul mälestuspaik
See asub maapiirkonna teede ristmikul, mis keerab maha Pienavast Džūkste'ile viivast teest.
Mälestusmärk H. Faulile ja üheksale saksa ja läti sõdurile, kes langesid 27. detsembri 1944. aasta lahingus (arvatavasti õhku tulistatud suurtüki otsetabamuse tagajärjel) ja keda peetakse sellest ajast saadik kadunuks, kuna nende säilmete, dokumentide või muude tõendite kohta ei ole leitud ühtegi jäänust.
Saldus Saksa sõdurite kalmistu
Saldus Saksa sõduri kalmistu asub Saldus-Ezere maanteel. 8 hektari suurusele kalmistule maeti ümber umbes 25 000 Saksa sõdurit ja mõned Läti leegionärid. Ümbermatmine on toimunud 1997. aastast.
1. maist 1. oktoobrini saab mälestustoas vaadata ekspositsiooni Kuramaa lahingutest. Sel perioodil on mälestustuba avatud tööpäeviti 9.00-17.00, laupäeviti ja pühapäeviti on kalmistul ka matkajuht. Samuti on kättesaadavad Saldusse maetud sõdurite ja langenud sõdurite registrid kogu Lätis.
Ezere kohalik ajaloohoidla "Muitas Nams" ("Tollimaja")
Ezere tollimaja asub Ezeres Saldus-Mažeikiai maantee lähedal Läti-Leedu piiril. Selles hoones kirjutati 8. mail 1945 alla nn Kuramaa taskusse piiratud Saksa armeeüksuste "Kurzeme" (Kuramaa) kapitulatsioonilepingule. Arvatakse, et Teine maailmasõda lõppes tegelikult Ezeres. Tollimajas on II maailmasõja lõpu sündmusi kajastav väljapanek ja Ezere valla ajalugu vanast ajast kuni tänapäevani kirjeldavad eksponaadid. 7. mai 1945. aasta hommikul saatis Leningradi rinde ülem marssal L. Govorov armeegrupi "Kurzeme" juhtkonnale ultimaatumi, et see paneks relvad maha. Üleandmisakt allkirjastati asjaosaliste poolt 8. mail ja selles kirjeldati üksikasjalikult üleandmise korda, relvade kogumiskohti, esitatavaid dokumente ja andmeid ning muid praktilisi meetmeid.