Kuidas sakslased Hiiumaa vallutamise käigus värsket sealiha hankisid
Sõru 1917
Oktoobris 1917, Ilmasõja päevil vallutas Saksamaa hulljulge mereoperatsiooni „Albion“ käigus Lääne- Eesti saared. Juba aastaid oli Tsaari-Venemaa rajanud Tallinna ümbrusse ja saartele hiiglaslikku kindlustuste süsteemi- Peeter Suure Merekindlust, mis paraku oma ülesannet neis segastes 1917.aasta oludes täita ei suutnud. Suurtükist tule andmiseks on teatavasti vaja ka suurtükiväelasi, kui neil aga sõdimise isu ära läheb, vaikivad ka tulenuiad. Siiski oli üks vähestest üksustest, mis sakslastega tulevahetust pidas, Sõru 120mm rannapatarei. Saksa lahingulaev Bayern – suurim sõjalaev, mis eales Eesti vetes sõdinud on- oli sõitnud miinile kuid oli endiselt võitlusvõimeline ning koos ristleja Emden kahuritulega sundisid patarei vaikima ja meeskonna põgenema. Seejärel sisenesid Soela väina saksa miinitraalerid, et puhastada faarvaater meremiinidest. Samal ajal pöördusid Sõru suurtükiväelased oma patareisse tagasi ja avasid taas tule vastase laevade pihta. Nüüd saatsid sakslased randa dessandi, mis purustas suurtükid. Ühtlasi rekvireeriti paar siga, et värske liha võitlusvaimu turgutaks. Tee Väinamerre oli vaba. Mõne päeva jooksul vallutati terve Hiiumaa, Vene väed sakslastele silmapaistvat vastupanu ei osutanud.
Lisalugemist: https://teejuht.esap.ee/eesti-ringreis/esimese-maailmasoja-operatsiooni-albion-merelahingud-soela-vainas-ja-vainamerel/
Seotud objektid
Hindu (Sõru) 120-mm rannakaitsepatarei nr 34
Patarei ehitus algas 1914. aastal. Kuna tegu oli lisapatareiga, mida merekindluse esialgses projektis polnud, siis muudeti korduvalt patareisse planeeritud suurtükkide tüüpi. Lõpuks paigaldati neli 120 mm Vickers-tüüpi suurtükki. Suurtükipositsioonide kaitseks kuhjati 200 m pikkune ja 10–20 m laiune liivavall, mis suurtükkide kohal oli betooniga kaetud. Hindu oli Hiiumaa patareidest ainus, mis osales lahingutegevuses Tagalahe dessandi ajal 12. oktoobril 1917. Pärast lühikest tulevahetust saksa laevadega vene suurtükiväelased põgenesid ja patarei jäeti tervena maha. Sakslased saatsid maale väikese dessantsalga, mis patarei suurtükid õhkis. Üks saksa laevadest, mis Hindu patareid tulistas, oli lahingulaev Bayern, veeväljasurvelt suurim Eesti vetes olnud...
Laeva "Alar" vrakk
Laev "Alar", tuntud ka kui "Ernst Jaakson", on üks tähelepanuväärsemaid ajaloolisi laevu Eestis. 35 meetri pikkune ja 8 meetri laiune kolmemastiline mootorpurjekas valmis aastatel 1937–1939 Hiiu saarel Õngu külas kohalike elanike ja käsitöömeistri Peeter Himmi eestvedamisel. Tegemist on suurima seda tüüpi puulaevaga, mis Eestis säilinud on.
Laeva esimene kapten oli Arnold Thiri, kelle isa oli üks laeva omanikest. Esialgu kasutati "Alar" puidu transpordiks, kuid 1940. aastal alustati ehitusmaterjalide transportimist Nõukogude...
