Mürsulaod Infrastruktuuri objekt

See hoone ehitati aastatel 1876–1885, kui siin valitsesid tsaar Aleksander II ja pärast teda tsaar Aleksander III. Tähelepanu väärib hoone fassaad karniiside ja aknaavade jms dekoratiivsete vormidega. Seda hoonet kasutati laona, kus hoiti kahurimürske. Siit umbes 300 meetri kaugusel asub teine sarnane ladu, millel on isegi ilusad kumerad aknavõred. Sarnaseid punastest tellistest sõjaväehooneid võib Lätis siiani leida – näiteks Liepāja Karostas. Kõik Mangaļsala territooriumil asuvad punastest tellistest hooned ehitati umbes samal ajal. Sel ajal oli Euroopas keeruline poliitiline olukord ja Vene impeerium hakkas oma läänepiiri sõjaliselt tugevdama. Hoonel on kahekordne välissein ja õhk ringleb seinte vahel, mis mitte ainult ei loo täiendavat ventilatsiooni, tagades hoones vajaliku temperatuuri ja niiskustaseme, vaid suudab ka plahvatust pehmendada. Suure plahvatuse korral variseb välissein kokku, kuid sisemine sein jääb terveks, kaitstes hoone sisemust. Mangaļsalase tänava teisel pool asuvate punkrite peal olid miinipildujate positsioonid. Vaba Läti ajal – 1926. aastal – paigutati miinipildujate asemele õhutõrjekahurid ehk ratastel liikuvad kahurid! Siit mitte kaugel asub üks Riia jämedamaid mände. Pealegi pole see mitte ainult jäme ja suur, vaid ka haavatud – männi tüvel võib leida kuulijälgi. Millistes lahingutes mänd kannatas – pole teada!

Tähelepanu! Talvituvate nahkhiirte (kõik liigid on kaitse all) kaitsmiseks ärge liikuge oktoobrist aprillini maa all ja punkrites.