Mürsu laod Infrastruktuuri objekt

See hoone ehitati aastatel 1876–1885, mil siin valitses tsaar Aleksander II ja pärast teda tsaar Aleksander III. Tähelepanu tasub pöörata hoone fassaadile oma karniiside ja aknaavade ning muude dekoratiivsete vormidega. Seda hoonet kasutati laona, kus hoiti kahurimürske. Siit umbes 300 meetri kaugusel asub teine selline ladu, millel on isegi ilusad kumerad aknavõred. Sarnaseid punastest tellistest sõjaväeehitisi leidub veel siin-seal Lätis – näiteks Liepāja Karostas. Kõik Mangalsala punastest tellistest hooned on ehitatud ligikaudu samal ajal. Poliitiline olukord Euroopas oli sel ajal keeruline ja Vene impeerium asus sõjaliselt tugevdama oma läänepiiri. Hoonel on kahekordne välissein ja seinte vahel ringleb õhk, mis mitte ainult ei loo lisaventilatsiooni, tagades hoones vajaliku temperatuuri- ja niiskustaseme, vaid suudab ka plahvatust pehmendada. Suure plahvatuse korral variseb välissein kokku, kuid sisemine jääb terveks, kaitstes seda, mis on hoone sees. Teisel pool Mangaļsalas tänavat asuvate punkrite peal olid mördipositsioonid. Vaba Läti ajal – 1926. aastal – kasutati miinipildujate asemel õhutõrjekahureid ehk ratastel kahureid! Siit mitte kaugel asub üks Riia kõrgeimaid mände. Pealegi pole see mitte ainult paks ja suur, vaid ka haavatud – männitüvelt võib leida kuulijälgi. Pole teada, millistes lahingutes mänd kannatas!

Tähelepanu! Talveunes nahkhiirte kaitsmiseks (kõik liigid on kaitse all) ei tohiks me oktoobrist aprillini liikuda maa alla ja punkritesse.