Jēkabpilsi kaardiväe maja (praegu Rahvamaja)
Infrastruktuuri objekt

Jēkabpils Aizsargu nams (praegune rahvamaja) oli üks vanimaid Läti Vabariigi ehitatud valvemaju. Selliseid spetsiaalselt ehitatud maju oli ka teistes Läti linnades: Madonas, Vandzenes, Valkas, Maltal ja Talsi rajoonis. ēkabpils Tänaseni on säilinud Vahimaja hoone, kus asub Jēkabpilsi raekoda. 9. novembril 2016 hoonele paigaldatud tahvel kinnitab, et see maja kuulus eestkostjate organisatsioonile, mis kinnitab, et tegemist on Jēkabpilsi eestkostjate majaga, mis on ehitatud 1937. aastal Makš Leci projekti järgi.

Maja toimis organisatsiooni tegevus- ja peavarjuna ning oli ka rahvuskultuuri idee alalhoidmise ja hooldamise keskus.

Valvemaja on kahekorruseline konstruktivistlike elementidega krohvitud müüritisehitis. Hoonel on funktsionalismile iseloomulikud profileeritud räästad, räästavahed, rütmilised logailiread, mis rõhutavad fassaadi horisontaalset jaotust, mida katkestavad kontrastselt väljendunud vertikaalsed mahud, näiteks trepikojad. Täielikult on säilinud esialgne rahvapärases stiilis siseviimistlus – sammastele toetuv rõdu, rõdu puitdekoor, lae dekoratiivne kaunistus koos kõrvarõnga märgiga lae keskel.

8. juulil 1940 likvideeriti okupatsioonivõimu Läti Rahvavalitsuse otsusega eestkostjate organisatsioon kogu riigis ja Jēkabpilsi eestkostjate maja lakkas olemast. Hoones asub hoopis Jēkabpilsi kultuurimaja, mis 1948. aastal nimetati ümber Oškalnsi kultuurimajaks, 1990. aastast aga rahvamajaks.

Hoone on väljast vaadeldav, tormine sisemus ei ole säilinud. 2016. aastal hoone sissepääsu juurde paigaldatud tahvel annab tunnistust Jēkabpilsi valvemajast, mis asus selles majas aastatel 1937-1940.