Šateiki raudteejaam Infrastruktuuri objekt

Sateikiu_gelezinkelio_stotis_1-.jpg
Alina Borzenkaitė
Sateikiu_gelezinkelio_stotis_2-.jpg
Sateikiu_gelezinkelio_stotis_3-.jpg
Sateikiu_gelezinkelio_stotis_4-.jpg
Sateikiu_gelezinkelio_stotis_5-.jpg
 Stoties g.2, Šateikiai, Plungės r., Leedu
 Plungės turizmo informacijos centras
306

Šateikiai raudteejaam on ehitatud Kužiai-Telšiai-Kretinga raudteeliinile Plunge rajooni.

1918. aastal, pärast Leedu Vabariigi iseseisvuse väljakuulutamist, kujunes välja raudteeinfrastruktuur: loodi haldussüsteem, alustati raudteetööliste ettevalmistuskursustega. 1923. aastal võttis valitsuskabinet vastu otsuse rajada trass Kužiai-Telšiai-Kretinga. Valituks osutus tihedalt asustatud Žemaitija piirkond, millel ei olnud veel piisavaid ühendusi Klaipėda ja teiste keskustega.

Jaamad ehitati pärast rööbasteevõrgu rajamist ja standardiseeritud arhitektuurseid projekte. Ehitatud Šateiki jaama reisijatesaal on tüüpilise kujundusega, 1-korruseline varjualusega ning samasse majja on paigaldatud ka kaubaladu.

Külma sõja ajal muutus Šateiki raudteejaam oluliseks ka sõjatööstuses. Ajavahemikul 1960-78 tegutsesid Šateikiai ja Ploštinė metsades termotuumarakettide maapealsed ja maa-alused stardibaasid. Nii nende ehitamise ajal kui ka hiljem, tegutsemisperioodil veeti ehitusmaterjale, relvi ja kõike muud rongidega Šateikiai ja Plunge raudteejaamadesse. Arvatakse, et Šateiki maapealsesse baasi paigutati tohutu tuumarelvade arsenal. Seda kinnitab ka fakt, et 1962. aastal veeti rakette Shateikia maaraketibaasist Venemaale ja hiljem laevaga Kuubale (Kuuba kriis).

Šateikiai raudteejaamas käib praegu tavapärane raudteeliiklus, saabuvad ja väljuvad reisi- ja kaubarongid. Säilinud on vaid katkendlikud lood, mis seovad jaama ajalugu endiste sõjaväe raketibaaside tegevusega.

Kasutatud allikad ja viited:

https://zemaitijosnp.lt/ekspozijes/

Dabašinskiene, I. (2013). Sõdadevahelise Leedu esimese raudtee arhitektuur. Science–Future of Lithuania, 5(3), 309-315