Šateikiai raudteejaam Infrastruktuuri objekt
306
Šateikiai raudteejaam on ehitatud Kužiai-Telšiai-Kretinga raudteeliinile Plungė linnaosas.
1918. aastal, pärast Leedu Vabariigi iseseisvumist, alustati raudteeinfrastruktuuri rajamist: loodi haldussüsteem ja korraldati raudteetöötajate ettevalmistuskursusi. 1923. aastal otsustas valitsuskabinet ehitada Kužiai-Telšiai-Kretinga liini. Valiti tihedalt asustatud Žemaitija piirkond, millel puudusid veel piisavad ühendused Klaipėda ja teiste keskustega.
Jaamad ehitati pärast raudteevõrgu rajamist ja standardsete arhitektuuriprojektide abil. Šateikiai jaama reisijate saal ehitati tüüpilise projekti järgi, ühekorruselise ja katusega ning samas hoones asus ka ladu.
Külma sõja ajal muutus Šateikiai raudteejaam oluliseks ka sõjatööstuses. Aastatel 1960–1978 tegutsesid Šateikiai ja Plokštinė metsades Šateikiai maapealsed ja Plokštinė maa-alused termotuumarakettide stardibaasid. Nii nende ehitamise ajal kui ka hiljem, tegutsemisperioodil, veeti ehitusmaterjale, relvi ja kõike muud rongidega Šateikiai ja Plungė raudteejaamadesse. Arvatakse, et Šateikiai maapealses baasis oli paigutatud tohutu tuumarelvade arsenal. Seda kinnitab asjaolu, et 1962. aastal veeti rakette Venemaale Šateikiai maapealsest raketibaasist, Šateikiai ja Plungė raudteejaamadest ning hiljem laevaga Kuubale (Kuuba kriis).
Šateikiai raudteejaam tegutseb praegu regulaarse raudteejaamana, kuhu saabuvad ja lahkuvad reisi- ja kaubarongid. Säilinud on vaid fragmentaarsed lood, mis seovad jaama ajalugu endiste sõjaväe raketibaaside tegevusega.
Kasutatud allikad ja viited:
https://zemaitijosnp.lt/ekspozicijos/
Dabašinskienė, I. (2013). Sõdadevahelise Leedu esimese raudtee arhitektuur. Mokslas–Lietuvos ateitis/Science–Future of Lithuania, 5(3), 309-315
Seotud ajajoon
Seotud lood
K. Meškauskase mälestused Plungė rajooni raketibaasidest
Plungė rajooni endised raketibaasid varjavad külma sõja muljetavaldavat ajalugu – alates raketikütuse salajasest öisest transpordist kuni tehisrõhu abil maa-aluste šahtide ehitamiseni. Doktor Kajetonas Meškauskase memuaarid paljastavad vähetuntud detaile Nõukogude sõjaväe tegevuse ja ehitajate elu kohta. Tema lugu ei räägi ainult baasist, vaid ka mehest, kes leidis end keset ajalugu.
Tuumarelvade jälgedes Šateikiai metsas
Aastatel 1960–1978 tegutses Plungė rajoonis Šateikiai küla metsades maapealne rakettide stardibaas, kus paigutati keskmise ulatusega termotuumaraketid R12U. Pärast rakettide transportimist paigutati baasi 384. suure võimsusega suurtükiväebrigaad. Selle käsutuses olid iseliikuvad 203 mm kaliibrigaad 2S7 "Pion" ja mitmesugused muud relvad, mille hävitamine nõudis inimelusid.
Tuumarelvade jälgedes Šateikiai metsas
Aastatel 1960–1978 tegutses Plungė rajoonis Šateikiai küla metsades maapealne rakettide stardibaas, kus paigutati keskmise ulatusega termotuumaraketid R12U. Pärast rakettide transportimist paigutati baasi 384. suure võimsusega suurtükiväebrigaad. Selle käsutuses olid iseliikuvad 203 mm kaliibrigaad 2S7 "Pion" ja mitmesugused muud relvad, mille hävitamine nõudis inimelusid.