"Sēlija" muuseum Viesītes Muuseum

Viesītes-muzejs-Sēlija--1-.jpg
Foto - Viesītes muzeja arhīvs
Noformējums-bez-nosaukuma-1024x439.png
Viesītes-muzejs-Sēlija--2-.jpg
Viesītes-muzejs-Sēlija--4-.jpg
Viesītes-muzejs-Sēlija--5-.jpg
Viesītes-muzejs-Sēlija--6-.jpg
muzejnakts_45-1024x681-640x480.jpg
Laadimine...
 A. Brodeles iela 7, Viesīte, Jēkabpils novads, Latvija, Läti
 +371 29 116 334

Viesītes asuv Sēlija muuseum koosneb mitmest osast: Sēlija majast (Sēlija kultuurilooline näitus) ja turismiinfopunktist (asub endises raudtee kontorihoones), Viesīte depoo endisest veduriremonditöökojast, käsitöökeskusest ja Sēlija kitsarööpmelise raudtee ajaloonäitusest (asub veduriremonditöökoja hoones). Viesīte muuseumi kõige äratuntavam osa on Väikeste rongide park, mis asub endise Viesīte depoo territooriumil.

Kitsarööpmelise raudtee ehitas algselt Saksa armee aastatel 1915–1916 sõjaveoste veoks, kuid pärast Esimest maailmasõda kohandati see reisijateveoks. Muuseumis on eksponeeritud Schwarzkopffi ettevõtte 1918. aastal toodetud auruvedur, samuti 1916. aastal ehitatud teenindusvagun, kaubavagun, puiduveoplatvorm, hobuvagun, tramm ja näitus Sēlija raudtee kohta. Muuseum haldab ka jaama seitset ajaloolist hoonet. „Mazā Bānīša pargid” (Väikeste rongide park) on sõbralik koht lastega külastajatele.

Mitte kaugel Väikese Rongi pargist – ajaloolisel Viesīte jaama väljakul – saavad külastajad näha Läti ainsat kitsarööpmelist raudteelõiku, kus on säilinud veepump. Jaama väljaku lähedal asuvad mitmed ajaloolised hooned: raudtee kaubaladu, kultuurikeskus, reisijate jaamahoone ja apteek.

Kasutatud allikad ja viited:

https://muzejsselija.lv/maza-banisa-parks/

https://visit.jekabpils.lv/lv/objekti/viesites-muzejs-selija/

Seotud lood

600 mm kitsarööpmelised raudteed Sēlias

Tihti öeldakse, et sõda on kõige isa ja see on sõna otseses mõttes nii olnud Läti maapiirkondade raudteedega. Iga armee, olgu see siis ründav või kaitsv, vajab sõjapidamise tagamiseks märkimisväärseid ressursse. Kui Saksa armee 1915. aastal Läti territooriumile sisenes, seisis ta silmitsi varustusprobleemidega. 1915. aasta lõpuks oli rinne Daugava joone ääres stabiliseerunud. Ajalooliselt oli Sēlija territooriumil rahvastikutihedus madal ja seetõttu puudus ulatuslik transporditeede võrgustik.