Pilsblidene mõis Lahingupaik

Mõis on ehitatud klassitsistlikus stiilis 19. sajandi 1920. aastatel. Pärast maareformi renditi mõisakompleks välja eraisikutele, kuid alates 1932. aastast läks see üle Rahvahoolekandeministeeriumile.

6. Suure Kuramaa lahingu ägedate lahingute ajal kasutati seda nii tugipunktina kui ka haiglasena. 

17. märtsil 1945 algas Punaarmee viimane katse rünnata Kuramaad. Saksa 24. jalaväediviisi üksused kaitsesid end Pilsblidene mõisakompleksi ümbruses. 18. märtsil 1945 ründasid mõisat lõunast 43. kaardiväe Läti laskurdiviisi 121. laskurirügement, mis ebaõnnestus. Lääne poolt ründas 7. Eesti laskurdiviisi 300. laskurirügemendi 1. pataljon ja päeva lõpus liitus 3. kaardiväe mehhaniseeritud korpuse 35. tankibrigaad 249. Eesti laskurdiviisi 917. laskurirügemendi 1. pataljoniga Blīdene-Remte maanteel.

Ööl vastu 19. märtsi jõudis Blīdene jaama lähedusse 19. Läti SS-grenaderidiviisi 43. Grenaderirügement ja astus vasturünnakusse, et vallutada tagasi Pilsblīdene mõisa elamu. Öise tankirünnaku tulemusena said aga Punaarmee eesti ja läti üksused jaama juures jalad alla.

1959. aastal puhkes lossis tulekahju. Aastatel 1961-1986 tegutses elumajas vanadekodu. 1986. aastal hävis loss taas tulekahjus. Sellest ajast peale on loss seisnud tühjana ja varemetes.

Mõisahoonet ümbritseb 24 hektari suurune park, mis on nüüdseks võsastunud. Pargis on umbes 37 istutatud mitteresidentaalsete puu- ja põõsaliikide istandust ja see on riikliku kaitse all. Park on hooldamata ja selle ümbrus on võsastunud.