Paleeaias asuv monument Bauska kaitsjatele Nõukogude okupatsiooni vastu 1944. aastal
Mälestusmärk
70
Bauska kaitsjate 1944. aasta monument avati 14. septembril 2012 Bauska vabatahtlike pataljoni endise sõjaväelase Imantas Zeltiņši eestvõttel ning tema ja valla rahalisel toetusel. Punasest graniidist valmistatud stelas, mis on paigaldatud kolmeastmelisele betoonalusele, Läti armee sõdurite mütside kokardi alla - päike ja Läti leegioni varrukaplaaster - punase ja valge värviga kilbi tekst on graveeritud: "Bauska kaitsjatele teise Nõukogude okupatsiooni vastu 1944.07.28-14.09." ja "Läti peaks olema Läti riik. Kārlis Ulmanis". Monumendi avamisele järgnesid Venemaa ja Valgevene välisministeeriumide ning kohaliku Venemaa massimeedia protestid, kuid 2024. aasta kevadel ründasid monumenti isegi vandaalid. Sellest hoolimata toimub selles kohas igal aastal 14. septembril kell 14.00 Bauska kaitsjatele pühendatud mälestusüritus.
1944. aasta juuli lõpus, kui Nõukogude väed lähenesid Bauskale, ei olnud linnas olulisi Saksa vägesid, mis kuni viimase ajani olid asunud sügaval tagalas. Bauska kohese langemise hoidis ära Bauska ringkonnaülema ja vahirügemendi ülema major Jānis Uċukase otsustav tegevus, kes moodustas juuli lõpus Bauska vabatahtlike pataljoni, mis koosnes valvuritest, politseinikest ja vabatahtlikest. 13. Bauska valverügement. Pataljon asus kaitsepositsioonidele Lielupe kaldal Jumpravmuižis Ziedoniu sekli ees ja juba esimesel päeval tuli asuda lahingusse ründava Punaarmeega. Esialgu oli pataljon väga halvasti relvastatud ja suurem osa automaatidest tuli hankida trofeedeks. Mõni päev hiljem liitus sõjaga ka 23., 319-F. ja 322-F. Läti politseipataljonid. Kuni augusti keskpaigani osales Bauska kaitsmisel teise Nõukogude okupatsiooni vastu ka õppe- ja tervisekompaniidest moodustatud 15. Läti SS-i reserv- ja tugevdusbrigaadi pataljon. Kokku osales lahingutes Bauska eest 3000-4000 Läti sõdurit, kes lahingute lõppedes tuli silmitsi seista lausa kümnekordse ülekaaluga. Nõukogude vägedel õnnestus Bauska vallutada alles 14. septembril pärast poolteist kuud kestnud Läti ja Saksa sõdurite vastupanu.
Kasutatud allikad ja viited:
Kasutatud allikad ja lingid:
U. Neuburg. Läti sõdurid lahingutes Bauska eest augustis ja septembris 1944 // Tēvijas Sargs, 2017, nr. 9 (september), 29.-31 lk. https://www.sargs.lv/lv/otrais-pasaules-kars/2017-10-24/latviesu-karaviri-cinas-par-bausku-1944-gada-augusta-un-septembre
R. Ābelnieks, A. Urtāns. Bauska - linn, kus kohtute... Bauska: Bauska muzejs, 2018, 126-130. lk.
V. Kuzmins. Mõttetu rünnak Bauskale. 19.-20. august, 1944 // Illustreeritud maailma ajalugu, 2024, nr. 9 (september), 12.-20. lk.
https://www.lsm.lv/raksts/zinas/latvija/15.09.2024-bauskas-aizstavesanas-kaujam-80.a568844/
https://karavirukapi.blogspot.com/2020/07/bauska-piemineklis-pilsetas-aizstavjiem.html
