Lahingulaev Schleswig-Holstein Sõjatehnika

Schleswig-Holstein ehitati ühena viiest Deutschland-klassi lahingulaevast, tuntud ka kui Five Sisters – Deutschland, Pommern, Hannover, Schlesien ja Schleswig-Holstein. Need olid võimsad, hästi relvastatud laevad, mis kandsid palju paremat soomust kui varasemad lahingulaevad.

Schleswig-Holsteini kiil pandi alla 18. augustil 1905, lasti vette 7. detsembril 1906 ja sisenes laevastikku 6. juulil 1908. Schleswig-Holstein osales nii I maailmasõjas kui ka II maailmasõjas. Schleswig-Holstein läbis aastatel 1925–1931 mitmeid moderniseerimiskursuseid, mille tulemusena muutus tema siluett ja relvastus ning liikumisomadused. Aastatel 1927 kuni 1935. aasta septembrini oli ta Saksa mereväe lipulaev.

Schleswig-Holstein tegi ajalugu sõjalaevana, mis oli seotud Teise maailmasõja esimeste laskudega merel. Ööl vastu 19. detsembrit 1944 pommitati laeva Ida-Preisimaa rannikul Gotenhafenis (tänapäeval Gdynia Poolas) ja see sai tõsiseid vigastusi. 21. märtsil 1945 kukkus tema meeskond laeva Gotenhafeni reidil. Pärast sõda, 1946. aastal, SchleswigHolstein päästeti ja toodi Tallinnasse Kopli laevatehasesse, eesmärgiga laev remontida ja kasutada seda Borodinoks ümber nimetatud Nõukogude Balti mereväe õppelaevana. See aga tekitas lääneliitlaste proteste – Saksamaaga sõlmitud rahulepingu kohaselt ei oleks tohtinud kasutada kahjustatud Saksa sõjalaevu.

25. septembril 1947 pukseeriti Schleswig-Holstein Kopli laevatehasest Osmussaare lähedal asuvasse Neugrundi madalikku. Seal kasutati teda Vene õhujõudude sihtmärgina. Vana soomuslaev seisis veepinnast kõrgemal, olles heaks orientiiriks Soome lahele saabuvatele ja sealt väljuvatele laevadele. Aastatel 1970–1971 lõigati veepealne osa vanaraua jaoks ära.

Veealused osad on säilinud 8–9 meetri sügavusel, ligikaudu 130 meetri pikkusel ja kuni 50 meetri laiusel alal. Väiksemaid tükke leiab kaugemalt.