Rihards Pārupsi rahvuspartisanide rühma mälestuskivi
Mälestusmärk
136
Asub Riia tänaval Krustpilsi luteri kiriku lähedal.
22. septembril 1996 avati Krustpilsis mälestuskivi Rihards Pārupsile ja tema juhitud rahvuspartisanide rühmitusele. Mälestuskivi lõi skulptor Ilgvars Mozulāns ning selle loomist toetas rahaliselt Saeima esimees Ilga Kreituse. Ürituse korraldas Läti Rahvuspartisanide Ühingu juhatus.
Rihards Pārupi rahvuspartisanidele,
kelle Tšekaa erirühm mõrvas
Richard Parups (1914 – 2. juuli 1946)
Rühmaülem
Richard Stulpins (1923 – 1946. veebruar 7)
Alberts Avotiņš (1912 – 2. juuli 1946)
Erik Juhna (1928 - 2. juuli 1946)
Aleksandrs Lācis (1919 – 2. juuli 1946)
Karu Peeter (1921 – 2. juuli 1946)
Jānis Ēvalds Zālītis (Āboliņš) (1911 – 1946, 2. juuli)
Siegfried Bimstein, Theodore Schmidt (… – 2. juuli 1946)
Uldis Šmits (... - 1946. 2. VII)
Peter Lazdans (1926–1947)
Erik Konval (1929 – 1947. VI)
Niklāss Ošiņš (1908 – 12. oktoober 1954) – hukati Riias
Alberts ħiķauka (1911–1972 II) – vangistatud Mordva laagris
Rihards Pārups sündis 11. juunil 1914 Krustpilsi kihelkonnas „Kaķīšis“. Teise maailmasõja ajal oli ta 15. Läti diviisi tankitõrjediviisi seersant. Ta osales rahvuslikes partisanide operatsioonides Jēkabpilsi ja Madona piirkonnas ning oli Rahvusliku Vastupanuliikumise liige, Jēkabpilsi ja Madona piirkonnas asuva üksuse juht. Rihards Pārups langes lahingus Tšekaa vägedega 2. juulil 1946 Vietalva kihelkonnas. Kahjuks on matmiskoht teadmata. Mälestustahvel on paigaldatud Riia Vendade kalmistule. 1945. aasta sügisel moodustati Jēkabpilsi rajoonis rahvuslik partisanide rühmitus, mida juhtis R. Pārups. Oma lühikese tegutsemisaja jooksul osales see enam kui kahekümnes relvastatud kokkupõrkes toonase siseministeeriumi üksustega. Tšekaa polkovnik Kotovi aruandes Riia juhtkonnale öeldakse, et Nõukogude valitsuse tegevus Jēkabpilsi ja Madona rajoonis oli sel ajal grupi tegevuse tagajärjel sisuliselt halvatud. R. Pārupi juhitud rahvuspartisanid leidsid ja hävitasid mitu küüditatute nimekirja, päästes sellega paljude inimeste elusid. Julgeolekukomitee juhtkond, suutmata rahvuspartisanide üksust avalikus lahingus hävitada, infiltreeris sinna neli Tšekaa erigrupi liiget, kes lasid maha üksuse kümme partisani, sealhulgas R. Pārupi. 1947. aastal lasti Jaunkalsnava lähedal maha veel kaks ja 1951. aastal üks selle üksuse liige. Pärast 25 aastat kestnud sunnitööd Mordva laagris suri R. Pārupi juhitud grupi neljateistkümnes partisan paar päeva enne vabanemist.
Kasutatud allikad ja viited:
http://latvijaspieminekli.lv/pieminas-akmens-riharda-parupa-nacionalo-partizanu-grupai-krustpili/
Seotud ajajoon
Seotud lood
Selija metsavendade asula Sūpe soos
Sūpese sood seostatakse rahvuslike partisanide asulate ja lahingute paikadega, mis tekkisid inimeste ja paikade koosmõjul. Seda kirjeldab paguluses elanud läti kirjaniku Alberta Eglītise ballaad „Samblas ja mudas“ sündmustest tema sünnimaal Sūpese soos – austusavaldus Sūpese soo partisanidele:
... „1945. aastal, kui sügis soos helendas –
Pokļevinskise sünnipäeval jagab Lieljānis õhtusöögil järgmist:
Pajudes kääritatud õlu,
Romulanlased kummardavad võid,
Kuivatan ema köömneleiba,
Kuivatatud sink märtsikuu lõigetena,
Ja Stuchka sibulad,
Ildzeniece juust.
Vaiguste seintega toad
Ja välk lõi südameid,
Ja üheteistkümnes hinges virelevad-
"Maas mädanenud juured..."
See mineviku tõlgendus koos Teise maailmasõja järgsete sündmustega hõlmas inimlikke tunnistusi, vaimuväljendusi ja väärtussüsteeme. See meenutab rahva toetust rahvuspartisanidele, keda okupatsioonivõim nii kergelt võita ei suutnud.