Monument isamaa eest aastatel 1918–1920 langenutele.
Mälestusmärk

Asub Rīgas tänava pool Krustpilsi lossi vastas.

Jēkabpilsis, Daugava jõe paremal kaldal, püstitati monument „Isamaa eest langenutele 1918–1920“, ettepaneku Vabadussõjas langenud sõduritele monumendi püstitamiseks tegi Läti Vendade Kalmistukomitee Krustpilsi osakond 12. juunil 1923. Monumendi loomiseks andis Krustpilsi koguduse juhatus 12. novembril 1923 Vendade Kalmistukomiteele üle tsaar Aleksander II monumendi kiviosa koguduse juhatuse hoone lähedal, kuhu monument oli püstitatud pärisorjuse kaotamise auks. Läti siseministeerium lubas Vendade Kalmistukomitee Krustpilsi osakonnal annetusi koguda. Kokku annetati 2400 latti, puudu oli 1200 latti. Neid loodeti saada monumendi avamise päeval korraldatud basaarilt ja seltskondlikult õhtult.

Monumendi projekt usaldati arhitekt Aleksandrs Birznieksile. Arhitekti plaanis oli luua monument kohalikust materjalist - dolomiidist naastudest. Monumendi mahu moodustasid kaks kontsentrilist, massiivset dolomiidist naastmüüritisest poolringi, millest välimine oli Daugava-poolsel küljel madalam, kaldasse raiutud ja moodustas terrassi. Selle keskel asus punastest tellistest tulerist. Peamise poolringi keskele, altariks, ehitati graniidist tahvlid tekstiga "Neile, kes langesid isamaa eest 1918-1920" ja kujutasid Daugava lainete kohal tõusvat päikest ning mida raamisid Läti sildid. Monumendi keskosa moodustas skulptor V. Treijsi loodud langenud sõduri mask. Latgale suurtükiväerügemendi tegevülema, kolonelleitnant Jākobsons, lubas monumendi ehitamiseks kasutada Daugava paremal kaldal asuvat väljakut Krustpilsi lossi vastas tingimusel, et väljak jääb Latgale suurtükiväerügemendi omandiks.

1925. aastal sõlmis Läti Vennaste Kalmistukomitee Krustpilsi haru Riiast pärit ärimehe V. Treijaga lepingu monumendi ehitamiseks Krustpilsi. 26. juulil 1925 pandi monumendile nurgakivi. 27. september 1925 on Krustpilsi elanike jaoks püha. Monument avati ja pühitseti sisse Krustpilsi koguduse luteri pastor K. Skujiņš. Osalesid sõjaminister R. Bangerskis, Latgale suurtükiväerügemendi ülem kolonel Kire, kindral K. Berķis jt. Monumendi ehitamiseks kasutati 11 kuupmeetrist lubjakivist naastu, mis murti Asote lähedal.

1950. aastatel hävis osaliselt monument „Neile, kes langesid isamaa eest 1918–1920“ – lammutati ülemine osa – muistsete Läti sõdurite mask, pealdised määriti maha, tuleristi märk hävitati. Omakorda juba kolmanda ärkamisaja alguses lisasid Läti Rahvarinde (LTF) Krustpilsi haru aktivistid esimestel LTF-i ringkonnakonverentsidel resolutsiooni nõudmise taastada monument Krustpilsis. Juba 11. novembril 1989 toimus monumendi asukohas mälestushetk, kus Jēkabpilsi elanikud mälestasid oma lāčplēšisid.

1992. aasta alguses alustati monumendi restaureerimistöid. Cēsise kommunaalettevõtte tehases valmistatakse vajaliku suuruse ja kujuga graniidist tükke. Graniit töödeldi E. Nīmanise ja V. Treikmanise jooniste järgi. Monumendi restaureerimise tehnilist järelevalvet teostab arhitekt Māra Steķe. Riias valas monumendi pronksist osad skulptor Inta Berga. Kõik tööd rahastati Jēkabpilsi linna vahenditest. Restaureeritud monumendi pühitsesid sisse tolleaegne Jēkabpilsi ja Krustpilsi evangeelse luterliku koguduse dekaan Modris Plāte ja Jēkabpilsi katoliku koguduse preester Jānis Bratuškins 18. novembril 1992.

See avati Krustpilsis 27. septembril 1925. Monumendi projekteeris arhitekt Aleksandrs Birzenieks. Monumendile on graveeritud kiri "Neile, kes langesid isegi isamaa eest 1918–1920". Nõukogude okupatsioonivõimud lammutasid monumendi osaliselt 1941. aastal ja hävitasid selle täielikult umbes 1950. aastal. Monument taastati 18. novembril 1992.