Monument “Ühend Läti nimel” ehk Latgale Māra
Mälestusmärk

Rēzeknes asub monument „Vienoti Latvijai” ehk Latgale Māra. Selle keskne kujutis risti käes hoidvast naisest sümboliseerib 1920. aastal bolševike võimu alt vabanenud Läti Latgale piirkonda ja selle kristliku tsivilisatsiooni vaimu.

Monumendi püstitamise algatasid Latgale avaliku elu tegelased 1920. aastatel. Nurgakivi pandi ja pühitseti 8. juunil 1930. Juunis 1934 kuulutati välja monumendi kujunduse konkurss, mille võitis Kārlis Jansonsi kavand. Monument avati 8. septembril 1939 ja pühitsemistalituse viis läbi piiskop Jāzeps Rancāns.

Pärast Nõukogude okupatsiooni 1940. aasta novembris lammutati monument. Pronksskulptuure ei hävitatud ajapuuduse tõttu ja monument taastati 22. augustil 1943 Saksa okupatsiooni ajal. Kui Nõukogude okupatsioon tagasi tuli, saeti rist esialgu maha, kuid 1950. aastal hävitati monument täielikult.

Nõukogude okupatsiooni ajal püstitati selle asemele Lenini monument, mis eemaldati kohe pärast Läti taasiseseisvumist 1991. aastal.

1989. aasta ärkamisajal sündis idee taastada ajalooline Ühinenud Läti Eest monument. Monumendi taasloodud skulptor Andrejs Jansons, Kārlis Jansonsi poeg, lõi koostöös Inta Folkmanega oma isa materjalide ja fotode põhjal. Taastatud monument avati 13. augustil 1992 latgalite esimesel maailma kokkutulekul.