Monument Cēsise rügemendi langenud sõduritele
Mälestusmärk
Asub Priekuli vallas Jaunrauna kalmistul.
Monument 21. ja 22. juunil 1919. aastal Jaunrauna mõisa juures Cēsise lahingus langenud 2. (5.) Cēsise jalaväerügemendi sõdurile, kellest viis maeti Jaunrauna kalmistule, kuues aga viidi üle perekonna kalmistule. .
24. augustil 1924 avati Riias O. Zeviško (endine R. Teica) karjääris kohalikust graniidist valmistatud monument. Monument on kujundatud tammetüvena, mille oksad on ära lõigatud, kuid juured ulatuvad veel maapinnale. Nüri tüvega tüve kroonib istutatud tammeoksi imiteeriv graniidist rist.
Kasutatud allikad ja viited:
Lisamanis, J. 1915-1920. Lahingute ja langenud sõdurite mälestuseks: Esimese maailmasõja ja Läti vabadusvõitluse mälestuspaigad. Riia: NIMS, 1999
1. Maailmasõja ja vabadusvõitluse mälestuspaigad Cēsise ringkonnas (koost. S. Upīte, Dz.Pukite), Kirjastaja: Jāņa sēta, Ilmunud: 1989.
Seotud ajajoon
Seotud teemad
Seotud lood
Cēsise lahingute algus, käik ja lõpp
Võit Cēsise lahingutes pidi saama pöördepunktiks lätlaste ja eestlaste võitluses oma riigi iseseisvuse eest. See võit ületas piiri Andriev Niedra valitsuse ja Saksa kindrali Riediger von der Goltzi Baltikumi vallutamise plaanide vahel. Selle asemel alustas tegevust Liepājas Kārlis Ulmanise Ajutine Valitsus.