Vabadussõja tundmatu sõduri monument Mälestusmärk

Sõdurite auvahtkond tundmatu Läti sõduri haua juures Ierikai lähedal Drabeši vallas. Vastloodud monument avati 11. novembril 1988. Monumendi autorid on skulptorid Maija Baltiņa ja Andrejs Jansons. Allikas: Tālis Pumpuriņš, Jānis Bahmanis, Cēsise ajaloo- ja kunstimuuseum
Sõdurite auvahtkond tundmatu Läti sõduri haua juures Ierikai lähedal Drabeši vallas. Vastloodud monument avati 11. novembril 1988. Monumendi autorid on skulptorid Maija Baltiņa ja Andrejs Jansons. Allikas: Tālis Pumpuriņš, Jānis Bahmanis, Cēsise ajaloo- ja kunstimuuseum
Hauakivi tundmatule Läti sõdurile Ieriķi lähedal Drabeši vallas. Monument hävis Nõukogude okupatsiooni ajal. Allikas: Tālis Pumpuriņš, Jānis Bahmanis, Cēsise ajaloo- ja kunstimuuseum
Ieriķis asuv Läti Vabastusvõitluses langenud tundmatu sõduri mälestusmärk. Allikas: Gita Memmēna, Vidzeme Turismiühing
Ieriķis asuv Läti Vabastusvõitluses langenud tundmatu sõduri mälestusmärk. Allikas: Gita Memmēna, Vidzeme Turismiühing
Ieriķis asuv Läti Vabastusvõitluses langenud tundmatu sõduri mälestusmärk. Allikas: Gita Memmēna, Vidzeme Turismiühing
Laadimine...
 Vidzemes šosejas 74. kilometrā, Drabešu pagasts, Ieriķi, Cēsu nov., Läti
74
Kasutatud allikad ja viited:

Lismanis, J. 1915-1920. Lahingute ja langenud sõdurite mälestuseks: Esimese maailmasõja ja Läti vabadusvõitluse mälestuspaigad. Riia: NIMS, 1999
https://karavirukapi.blogspot.com/2020/02/drabesu-pagasta-vidzemes-sosejas-74.html

Seotud teemad

Seotud lood

Cēsise lahingu algus, käik ja lõpp

Cēsise lahingu võit pidi saama pöördepunktiks Läti ja Eesti võitluses oma riigi iseseisvuse eest. See võit pani lõpu Andrievs Niedra valitsuse ja Saksa kindrali Rüdiger von der Goltzi plaanidele Baltimaid vallutada. Selle asemel jätkas tegevust Liepājas Kārlis Ulmanise juhitud Läti Ajutine Valitsus.