Vabadussõjas langenu tundmatu mälestussammas
Mälestusmärk

02Karavīrugodasardze.jpg
Karavīru goda sardze pie kapa pieminekļa nezināmajam latviešu karavīram pie Ieriķiem Drabešu pagastā. No jauna veidotais piemineklis atklāts 1988. gada 11. novembrī. Pieminekļa autori - tēlnieki Maija Baltiņa un Andrejs Jansons. Avots: Tālis Pumpuriņš, Jānis Bahmanis, Cēsu Vēstures un mākslas muzejs
01KapapiemineklisnezināmamlatviešukaravīrampieI.png
Drebesupiemineklisnezinamajamkareivim_GitaM_M1.jpg
Drebesupiemineklisnezinamajamkareivim_GitaM_M2.jpg
Drebesupiemineklisnezinamajamkareivim_GitaM_M3.jpg
 Vidzemes šosejas 74. kilometrā, Drabešu pagasts, Ieriķi, Cēsu nov., Läti
74
Kasutatud allikad ja viited:

Lisamanis, J. 1915-1920. Lahingute ja langenud sõdurite mälestuseks: Esimese maailmasõja ja Läti vabadusvõitluse mälestuspaigad. Riia: NIMS, 1999
https://karavirukapi.blogspot.com/2020/02/drabesu-pagasta-vidzemes-sosejas-74.html

Seotud lood

Cēsise lahingute algus, käik ja lõpp

Võit Cēsise lahingutes pidi saama pöördepunktiks lätlaste ja eestlaste võitluses oma riigi iseseisvuse eest. See võit ületas piiri Andriev Niedra valitsuse ja Saksa kindrali Riediger von der Goltzi Baltikumi vallutamise plaanide vahel. Selle asemel alustas tegevust Liepājas Kārlis Ulmanise Ajutine Valitsus.