Vabadussõjas langenu tundmatu mälestussammas
Mälestusmärk
74
Asub Drabešu vallas, Vidzeme maanteel 74 km (Ieriķi taga umbes kilomeeter), Riia poolt sõites, Birzīši maja vastas paremal pool teed.
Näha on 1919. aasta juunis langenud Läti sõduri monument, mis leiti sellest kohast pärast Cēsise lahingutes lüüa saanud Landesweeri taandumist.
6. mail 1934 avati tundmatu sõduri haual monument, mille valmistasid kohalikus paekivis Cēsise superintendendi Drabešu metsamajandi metsavaht, 10. Cēsise kaardiväerügemendi vahtkond ja omanik Alfreds Kaņeps. Ieriķi veskist. Samal ajal pühendas ta isevalmistatud mälestussamba oma vanemale vennale Mārtiņš Kaņepsile, kes jäi Läti laskurformatsioonides teenides Esimeses maailmasõjas jäljetult kadunuks.
See kukutati mitu korda kommunistliku okupatsiooni ajal, kuid kadus täielikult 1984. aastal. Ärkamisaja alguses, 1988. aasta suvel tähistati matmispaik ajutise mälestusmärgiga.
Taastatud monument, mille nikerdamise võttis ette skulptor Maija Baltiņa, kes tegi seda koos oma abikaasa skulptori Andrejs Jansonsiga, avati 11. novembril 1988. aastal.
Ärkamisajal esimeseks vastvalminud ja püstitatud Vabadussõja mälestusmärgiks saanud uus monument on erinevalt originaalist graniidist ning on koos alusega kahe meetri kõrgune.
Kasutatud allikad ja viited:
Lisamanis, J. 1915-1920. Lahingute ja langenud sõdurite mälestuseks: Esimese maailmasõja ja Läti vabadusvõitluse mälestuspaigad. Riia: NIMS, 1999
https://karavirukapi.blogspot.com/2020/02/drabesu-pagasta-vidzemes-sosejas-74.html
Seotud ajajoon
Seotud teemad
Seotud lood
Cēsise lahingute algus, käik ja lõpp
Võit Cēsise lahingutes pidi saama pöördepunktiks lätlaste ja eestlaste võitluses oma riigi iseseisvuse eest. See võit ületas piiri Andriev Niedra valitsuse ja Saksa kindrali Riediger von der Goltzi Baltikumi vallutamise plaanide vahel. Selle asemel alustas tegevust Liepājas Kārlis Ulmanise Ajutine Valitsus.