Soome jäägrite lahingu mälestuspaik Mälestusmärk
55
Mälestuspaik asub Tukumsi piirkonnas Sloka-Talsi maantee lähedal Ragaciemsi ja Klapkalnciemsi vahel Liivi lahe rannaluidetes. Mälestusmärk paigaldati 1997. aastal kohta, kus Esimese maailmasõja ajal paiknesid soome jäägrid. See oli Esimese maailmasõja ajal moodustatud Saksamaa armeeüksus, mis koosnes peamiselt soome vabatahtlikest, kes olid lahkunud Vene impeeriumi poolt okupeeritud Soome alalt. Üksus moodustati salaja Saksa armee 27. Preisi Kuningliku Reservpataljoni nime all. Saksa armees moodustasid jäägrid traditsioonilisi ja eliitlahinguüksusi. Nende väljaõpe keskendus üksuse liikuvusele, lahinguvõimekusele ning mitmekülgsetele oskustele. Sõdurite eesmärk oli võidelda Soome iseseisvuse eest. Üksus koosnes ligi 2000 mehest, kes osalesid sõjategevuses Läti alal. Soome jäägritel oli suuri teeneid Soome riigi ja sõjaväe loomisel. Täna on selles kaunis mereäärses metsas näha kaevikuid, kust avaneb vaade merele. Mälestusmärk asub kaevikute kõrval. See on valmistatud graniidist, mida kasutati Talvesõja (1939–1940) ajal Soomes Mannerheimi kaitseliini kindlustustes.
Kasutatud allikad ja viited:
Ciganovs, J. Soome jäägrite kulg Lätis. Isamaa eestkostja, veebruar 2018. Saadaval: http://doc.mod.gov.lv/lv/ts/2018/2/30/ [kasutatud 17. veebruaril 2021].
Lismanis, J. Lahingute ja langenud sõdurite mälestuseks: 1915-1920. Riia: Nims, 1999.
Seotud lood
Soome jäägritest Lätis
Soome jäägrite ajalugu on huvitav, sest see on äärmiselt sarnane Läti sõdurite saatusega I maailmasõjas ja selle suure rolliga rahvusriigi kujunemisel. Soomlastele andis I maailmasõda ka võimaluse panna alus Soome iseseisvusele ja armee loomisele. Allikas kirjeldab sündmust, kui Lätis avatakse monument Soome jäägritele.
Soome jäägri lipu pühitsemine Liepaja Püha Kolmainu katedraalis
Sõltumatu Soome esimene lipp pühitseti 1918. aastal Liepajas, Püha Kolmainsuse kirikus, kus Soome jäärad andsid enne koju minekut truudusevande Sõltumatu Soome seaduslikule valitsusele.