1920 – 1940 First Independance - ajajoon
Läti ja Eesti iseseisvate vabariikidena.
1. mai 1920
Läti esimene parlament
Kokku kutsuti Läti esimene parlament ehk asutav kogu.
26. jaanuar 1921
Läti ja Eesti saavad de iure tunnustuse
Läti ja Eesti saavad Antanti ülemnõukogult de iure iseseisvustunnistuse.
12. september 1934
Balti liidu rajamine
Rajati Balti liit, mille eesmärgiks oli tugevdada Eesti, Läti ja Leedu vahelisi koostöösuhteid.
5. oktoober 1939
Nõukogude Liit surub Lätile peale vastastikuse abistamise pakti
Pärast Nõukogude Liidu esitatud ultimaatumit ja sõjalist survet kirjutas Läti alla vastastikuse abistamise lepingule, mis lubas rajada Lätti Punaarmee sõjaväebaasid koos 25 000 sõjaväelasega.
Kuigi Balti riigid olid de iure iseseisvad, olid nad nüüd de facto Nõukogude kontrolli all ja sunnitud koostööle, mis kestis aastatel 1939-1940.
12. juuni 1940
Nõukogude õhu- ja mereblokaad Balti riikidele
NSV Liidu Balti laevastik ja lennuvägi peatasid kogu laeva- ja lennuliikluse Balti riikide ja Lääne vahel, pidades selle käigus kinni mitu kaubalaeva. 14. juunil lasi Nõukogude sõjalennuk Soome lahe kohal alla Soome reisilennuki Kaleva.
17. juuni 1940
Punaarmee okupeerib Läti
Balti riikide piirile ja neis asuvatesse sõjaväebaasidesse kogunes tohutu Nõukogude sõjavägi. Ühtsuse puudumine Balti riikide vahel tähendas, et polnud kehtivaid vastastikuse kaitse- ja koostööplaane. Pärast ultimaatumit ei suutnud Läti oma jõude koondada, nii et riigipea Kārlis Ulmanis otsustas sissetungijatele võitluseta alla anda. Esimesed Punaarmee üksused sisenesid Lätti läbi Leedu 17. juuni varahommikul ning jõudsid keskpäeva paiku Riiga, kus võtsid üle strateegiliselt olulised asutused.