1944 - 1957 III Metsavendade liikumine - ajajoon
Nõukogude okupatsioonire¬žiimi alguses keeldusid paljud mehed koostööst, varjasid end metsas ja jätkasid võitlust pu¬navõimu vastu. Paljud kartsid repressioone Saksa või Soome armees teenimise pärast.
1944–1945
Rahvuslike partisaniliikumiste tekkimine
Sellal kui rindel sõda veel käis, hakkasid Nõukogude Liidu okupeeritud aladel tekkima relvastatud partisaniliikumised, mida nimetati metsavendluseks. Nende seas oli Saksa ja Nõukogude sõjavägede desertööre ning ka neid, kellel oli kumbagi teenistusse värbamist vältida õnnestunud. Partisanid lootsid, et sõja lõppedes aitavad lääne võimud neil iseseisvuse taastada. Suuremal osal partisanidest oli küll sõjaline kogemus, aga neil polnud kuigi palju teadmisi ja oskusi omaaegses partisanisõjas hakkama saamiseks.
2.–3. märts 1945
Stompaki lahing
Üks suurimaid partisanilaagreid oli Balvi lähedal Stompaki rabas, kus redutas 350–360 inimest, kellest 30 olid naised. NSV Liidu Siseministeeriumi väed ründasid laagrit 483 mehega. Pärast pingelist lahingut, milles langes 28, sai haavata 40 ja langes vangi 7 partisani, õnnestus neil öö ja lume varjus põhja poole tungida. Pärast seda lahingut muutsid partisanid oma taktikat ega loonud enam suuri kogukondi.
1945–1978
Rahvuspartisanid pärast II maailmasõda
Partisaniüksustes veetis mingi aja ligi 20 000 inimest ning umbes 80 000 inimest pakkusid neile abi. 1945. aastal rajati Latgales Läti Kodumaa Kaitse (Partisanide) Liit, Kuramaal Talsis rajati Läti Rahvuslike Partisanide Organisatsioon ja Kabiles loodi Läti Rahvuslik Partisaniüksus Kurzeme. Nõukogude võim võitles partisanidega aktiivselt, kasutades selleks relvastatud üksusi. Partisanigruppidesse imbusid äraandjad ja luurajad ning kõiki, kes partisane toetasid, koheldi julmalt.
Pärast II maailmasõda jätkus relvastatud vastupanu ka Eestis. Eestis oli hinnanguliselt 14 000–15 000 metsavenda ning, arvestades ka nende kaaslasi, võis mingi aja metsas peidus olnud inimeste arv ulatuda kuni 30 000-ni.
Detsember 1945
Fricis Kārkliņši partisanigrupi rünnak
1945. aasta jõuludel võttis Fricis Kārkliņši juhitud partisanirühm üle Kabile küla ning vabastas sealsed vangistatud partisanid ja nende toetajad. Reaktsioonina sellele algas NSV Liidu Siseministeeriumi partisanivastane operatsioon. 1. jaanuaril 1946 toimus Kabile ja Renda vahel metsas lahing. Rahvuspartisanid lõid väed tagasi, tappes 50 meest ja kaotades ise kolm.
1946–1949
Eestis tegutseb suurim metsavendade organisatsioon – Relvastatud Võitluse Liit
Organisatsioon lõpetas tegevuse, kui liidu vanemad vastupanuvõitlejad tapeti lahingus NSV Liidu Siseministeeriumi vägedega 1949. aasta veebruaris.
17. märts 1949
Viimane partisanilahing Īles
Viimane suurem partisanilahing toimus Īle lähistel. 760 NSV Liidu Siseministeeriumi sõjaväelast võitlesid 24 Läti ja Leedu partisani vastu. Nende suurte vägede vastu võideldes langes 15 vastupanuvõitlejat ning üheksa võeti kinni ja viidi Siberisse.
1953
Aktiivne relvastatud vastupanu Nõukogude võimule surutakse lõplikult maha
Kuni 1957. aastani toimusid veel mõned väiksemad kokkupõrked metsavendade ja Nõukogude julgeolekuorganite vahel.
1957
Viimased vastupanuvõitlejad
Läti viimane partisanirühm andis Nõukogude võimule alla 1957. aastal, aga viimane seadusvastaselt elav metsavend, Preiļi maakonnast pärit Jānis Pīnups, tuli peidust välja 9. mail 1995, pärast vene vägede Lätist lahkumist.
Suvi 1967
Eesti viimased elusalt kätte saadud metsavennad on Hugo ja Aksel Mõttus
1978