Igaunijas militārā vēsture – vienas dienas laikā!

19. sajandi teisel poolel historitsistliku välisilme saanud Viimsi mõisas alates 2001. aastast tegutsev muuseum tegeleb Eesti sõjaajaloo uurimise, säilitamise ja eksponeerimisega.  Praeguse muuseumi eelkäijateks tuleb lugeda juba 19. jaanuaril 1919 asutatud Eesti Vabastamise Sõja muuseumi ning 1993. aastal Viimsi vallavolikogu otsusega mõisa rajatud kindral Laidonerile pühendatud muuseumi. Nõukogude okupatsiooni ajal paiknes mõisas mereväe raadioluure üksus ning pärast võõrvägede lahkumist oli hoone väga kehvas seisus. Praegusel kujul asutati muuseum toonase kaitseministri Jüri Luige 26. veebruari määrusega 2001. aastal. Sellest ajast  tegutseb muuseum kaitseministeeriumi alluvuses.  Muuseumi väljapanek annab ülevaate Eestis ja mujal maailmas peetud sõdadest, millest Eesti elanikel on tulnud osa võtta. Osa ekspositsioonist on pühendatud Eesti Sõjavägede Ülemjuhatajale kindral Johan Laidonerile, kellele mõis aastatel 1923-1940 kuulus. Peahoone lähedal asuvas sõjatehnika angaaris saab näha valikut suurtükke ja sõidukeid.

Kommunismiohvrite memoriaal asub Tallinnas Maarjamäel. Eesti kaotas teise maailmasõja ja okupatsioonivõimude terrori tagajärjel iga viienda oma veidi üle miljonist elanikust. Kommunismiohvrite memoriaal on pühendatud neile rohkem kui 75 000 Eesti inimesele, kelle Nõukogude võim mõrvas, vangistas või küüditas.

Memoriaalil on kaks osa – „Teekond“ terrori läbi hukkunute nimetahvlitega ja „Koduaed“, millele lisanduvad terroripaiku tähistavad kohakivid ning teabetekstid.

Muuseum asub Tallinna kesklinnas endise NKVD/KGB peakorteri keldrites.

Pagari tänav 1 hoone keldris asus Nõukogude okupatsiooni ajal üks kurikuulsamaid ja kardetumaid eeluurimisvanglaid, kus arreteeritud Eesti poliitikuid, riigiametnikke, haritlasi, Vabadussõja veterane aga ka lihtsaid inimesi piinati ning surma või vangi mõisteti. Keldrisse rajatud kongid on jäänud tänini kommunistliku terrori võrdkujuks ning on nüüd külastamiseks avatud. Külastajate ees avaneb kelder kahe koridori, kuue kongi ja ühe kartseriga. KGB vangikongide püsinäitus “KGB (m)aja lugu” räägib eelkõige seal toime pandud kuritegudest.

Pagari tänav 1 maja on kireva ajalooga. 1912. aastal elumajaks ehitatud hoones on tegutsenud Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus ning sealt on juhitud Vabadussõda. Kuni 1940. aastani asus hoones Eesti Vabariigi sõjaministeerium. 1991. aasta märtsis alustas majas tööd Eesti Vabariigi politsei. Praegu on majas taas korterid.

Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu asub Tallinna kesklinnas.

2003. aastal avatud eramuuseum on pühendatud perioodile 1940-1991 Eesti ajaloos. Muuseumi eesmärk on rääkida Eesti lähiajaloost lugusid, mis paneksid inimesi mõtisklema vabaduse väärtuse ja hapruse üle.

Muuseumi püsinäitus ja filmid annavad ülevaate okupatsiooniajast, repressioonidest, rahvuslikust vastupanuvõitlusest ja laulvast revolutsioonist Eestis.

Püsinäitus “Vabadusel ei ole piire” koosneb viiest osast: „Ebainimlikkus”, „Eksiilis”, „Nõukogude Eesti”, „Taastamine”, „Vabadus”. Teekonnal läbi muuseumi on külastajale saatjaks eesti, vene, inglise, soome, saksa, prantsuse või hispaania keelne e-giid, mis viib kaasavale ja mõtisklevale rännakule lähimineviku radadel. Muuseumis on ka tegevused lastele, mis pakuvad meeldejäävat ja põnevat kogemust tervele perele.