Esimene maailmasõda ja Jõululahingud Riia piirkonnas

Kohvik Dakota asub Ogre piirkonnas Ciemupes, maantee A6 ääres. Militaarpärandi väljapanek ühendab selle omaniku hobi ja huvi (sõjaajaloo) tema ettevõtlusega (kohvikupidamisega). Siin saab süüa ja uudistada militaartehnikat, relvi, sõdurite varustust ning 20. sajandi lõpust pärit lennukit. Väljapanek on külastajatele avatud kohviku tööajal. Ekskursioonid toimuvad ainult vene keeles ja need on vaja ette tellida.

Tīnūži Mõisa Kultuuripärandikeskus asub Tīnūži külas Ogre piirkonnas, 7 km kaugusel Ogre ja Ikšķile linnadest. Esimesed kirjalikud tõendid mõisa kohta pärinevad 16. sajandist. 18. sajandi keskpaigani oli mõis väikeste ja tähtsusetute hoonetega majapidamine, kuid aja jooksul kasvas see suureks kompleksiks. Esimese maailmasõja ajal toimusid siin Vene ja Saksa armeede vahel lahingud, milles osalesid ka Läti kütipolgu sõdurid. Vabadussõja ajal asus Tīnūži mõisas Läti sõjaväe 1. Valmiera jalaväepolgu staap ja seal hoiti soomusautosid. 1932. aastal anti mõis Läti Sõjainvaliidide Liidule, mis pakkus majutust sõjaveteranidele ning hoolitses nende eest. Teise maailmasõja ajal 1943. aastal viidi Eestist Tīnūži mõisa üle SS-Jagdverband Ost. See oli  üksus, mis valmistas ette sõdureid võitluseks Punaarmee vastu. Luuramist, partisanisõja taktikat ja sabotaaži õpetati ka läti sõduritele. Tīnūži mõisa härrastemaja hävitati, kui Punaarmee liikus Riia suunas. Tänapäeval on näha kaunist maastikku ajalooliste hoonetega Väikese Jugla (Mazā Jugla) jõe kaldal. Tīnūži Mõisa Kultuuripärandikeskuses saab näha ajaloolistele sündmustele, sh Läti küttidele, pühendatud eksponaate.

Olaine Ajaloo- ja Kunstimuuseumi näitus tutvustab Nõukogude okupatsiooni aega Olaines. Muuseumi territooriumile on rajatud Esimese maailmasõja teemaline õpperada kaitserajatiste restaureeritud elementidega. Kohale, kus kunagi asus Esimese maailmasõja aegne Vene armee kaitseliin, on rajatud vene sõdurite punker. Külastajad saavad tutvuda osaga lasketornist. Jaunolaines Plakanciemsi ristmikul asub Esimese maailmasõja aegne raudbetoonist kindlustus. Esimese maailmasõja ajal peeti siin Vene ja Saksa armee vahel lahinguid. Luure- ja muude operatsioonidega olid seotud ka Läti kütipolgud. Soine maastik muutis selle ala raskesti kaitstavaks, aga väga oluliseks võitluspaigaks Läti sõjaajaloos. Olaine tekkis tänu heale asukohale Jelgava ja Riia vahel, kus praegu asub Jaunolaine. Lähedal asus Olaine mõis. Tänapäevane Olaine ehitati Nõukogude okupatsiooni ajal, kui seal hakati arendama tööstusettevõtlust.

Jõululahingu mälestuspark ja -muuseum asub Jelgava piirkonnas Valgunde vallas Mangaļi talukohas. Muuseum on Läti Sõjamuuseumi filiaal, see avati 2005. aastal ja see asub piirkonnas, kus toimus Jõululahing. Lahingupaikades on ikka veel säilinud ainulaadsed Esimese maailmasõja aegsed kaitserajatised. Muuseumis eksponeeritakse lahinguväljalt leitud esemeid. Vabaõhuekspositsioon tutvustab rekonstrueeritud kaitserajatisi. Muuseumi ümbruses asuvad turismimarsruudid ja õpperajad. Esimese maailmasõja aegsete kaitserajatiste vabaõhuekspositsioon ja siseväljapanekud on külastajatele avatud iga päev. Ložmetējkalnsi ümbrusest võib endiselt leida ainulaadseid tõendeid Esimese maailmasõja aegsetest kaitserajatistest. Seal asub 27 m kõrgune vaatetorn, kust avaneb panoraamvaade piirkonnale, kus toimus Jõululahing, mis on tõenäoliselt kõige tuntum ja dramaatilisem Esimese maailmasõja sündmus Lätis. Sellel on eriline koht Läti sõja- ja kultuuriajaloos. Jõululahingut seostatakse peamiselt Läti küttide rünnakuga Saksa armee üksuste vastu äärmiselt rasketes ja ebasoodsates oludes. See oli ainulaadne olukord, kus suurt lahinguoperatsiooni alustati ilma suurtükiväe toetuseta.

Ratsasõitu Esimese maailmasõja radadel Tīreļis pakub Tīreļi viinavabrik, väike eraomandis olev talu ja kange alkoholi tootja, mis asub Tīreļi soo ja Jõululahingu Muuseumi läheduses. Ratsasõidud toimuvad marsruudil Jaunmārupe-Tīreļi ja Tīreļi-Jaunbērze ning tutvustavad lähemalt ümbruskonda, mälestuspaiku, kaevikuid, Ložmetējkalnsi ja teisi ajaloolisi paiku. Talus peetakse sama tõugu hobuseid nagu kasutati Esimese maailmasõja ajal. Lisaks pakutakse ekskursiooni viinavabrikusse ja võimalust näha taluloomi. Olemas on puhke- ja piknikukohad ning kämping.

Teise maailmasõja vennaskalmistu memoriaalansambel Tukumsis on üks suurimaid nõukogudeaegseid memoriaale Lätis. See asub Mäe kalmistul, sinna pääseb Revolūcijase tänavalt. Memoriaalansambel avati Nõukogude okupatsiooni ajal 1985. aastal tähistamaks Punaarmee võitu Saksamaa üle. See on pühendatud eri aegadel nõukogude võimu eest langenuile. „Emake kodumaa“ oli üks levinumaid kujutisi, mida kasutati paljude memoriaalansamblite loomisel. Mälestusmärki kasutati kommunistliku ideoloogia ja propagandavahendina, tugevdades sümboolselt okupatsioonirežiimi kohalolekut Lätis. Saksamaa kapituleerumise järel käsitles Punaarmee Kuramaad kui vaenlaselt võetud territooriumi, mitte kui NSVLi vabastatud osa. Repressiooniasutused ja sõjavägi alustasid Kuramaa puhastamist. Mehed vanuses 16–60 aastat peeti kinni, registreeriti ja kontrolliti. Kuramaa elanikke, eriti mehi, peeti sama ohtlikeks kui kapituleerunud Saksamaa sõjaväelasi. Algas Punaarmee kuritegevuslik laine: mõrvad, vägistamised, vargused, arreteerimised ja inimeste kadumised. Relvastatud vastupanu osutasid vaid metsavendade grupid. Nõukogude võimud moodustasid hävituspataljonid (sealhulgas Tukumsis), et likvideerida igasugune vastupanu. Vägivalla- ja terrorilaine kulmineerus 1949. aastal, kui kogu Lätis toimusid elanike küüditamised.

Lennundusmuuseum SKY ZOO asub Tukumsi piirkonnas Smārde vallas Jūrmala lennujaama territooriumil, mis oli kunagi Tukumsi sõjaväelennuväli. Eksponeeritud on lennukid YAK-40, AN-2, SU22M4, PZL TS-11 Iskra ja helikopter MI-24. Lennuvälja ekskursioon tutvustab angaare, kaponiire ja tehnilisi seadmeid. Lennuvälja kasutasid nii Natsi-Saksamaa kui Nõukogude armee. Nõukogude okupatsiooni ajal oli see üks tähtsamaid sõjaväelennuvälju Läti alal. Sinna paigutatud hävitajad olid mõeldud vaenlase laevade ründamiseks ja rannikukindlustuste pommitamiseks. Ööl vastu 9. novembrit 1975 saadi Tukumsi lennuväljal lahinguhäire: Nõukogude Liidu territoriaalvetes (Liivi lahes) oli vaenlase sõjalaev, mis tuli hävitada. Tukumsist tõusis õhku mitu lennukit. Siiski selgus, et tegemist oli Nõukogude mereväe sõjalaevaga Сторожевой (Kaitsja), millel toimus relvastatud mäss võimuloleva Nõukogude režiimi vastu. Kui lennukid sõjalaeva juurde jõudsid, oli lahing veel käimas. Hiljem sai mässu juhtinud Nõukogude mereväeohvitser Valeri Sablin haavata ja sellega mäss lõppes. Ta mõisteti kodumaa reetmise eest surma. See oli üks dramaatilisemaid sündmusi, mis näitas rahulolematust kehtiva režiimiga ja tähistas selle kokkuvarisemise lähenemist.