Eesti Vabadussõja jälgedes

Muuseum-teemapark, hõlmab väljapanekut Eesti sõjajaloost, sisejulgeolekust ja Valga ja Valgamaa militaarajaloost. Siin on võimalik turvaliselt korraldada laste- ja noorte­laagreid koos tegevustega koha­peal ja välja­sõiduga II Maailma­sõja aegsesse lahingu­paika Väikese-Emajõe ääres. Kohapeal õpetatakse sõduri­suppi valmistama, maskeerimis­värve kasutama, metsas orienteeruma.
Teemapargi väli­näitustel eksponeeritakse sõja­tehnikat ja kahureid, heli­kopterit Mi-8, tuletõrje­autot, mitut tüüpi kuuli­pilduja­pesasid ja mere­miine. Ring­käigu võib lõpetada metsa­venna­onnis, kus täis­kasvanuile pakutakse ette­tellimisel „mets­avenna jooki“ ja suitsu­peki­leiba sibulaga. Tõsistele sõja­ajaloo huvilistele on mõeldud teema­pargi muuseum Eesti suurima relva­koguga. Muuseumis esitlevad oma tegemisi Eesti Kaitse­vägi, Politsei-ja Piiri­valve­amet, Kaitse­liit ja Kaitse­politsei ning samuti naaberriigist Lätist: Läti politsei, Piiri­valve ja päästjad.

Väike Emajõe-Koiva jõe joonele alustati Valga kaitseliini („Walk“) rajamist 1944. aasta juuni algul. Kaitseliini põhjapoolne osa toetus Võrtsjärvele ja kulges Pikasillalt kuni peaaegu Väike Emajõe vasakkaldal asuva Iigaste mõisani. Kaitseliin koosnes kahest kaitsevööndist kohati sügavusega 10-12 kilomeetrit, eesliin oli kaetud okastraattõkete ja miiniväljadega. Kõik sillad Väikesel Emajõel ja Koiva jõel olid purustatud (ainult Pikasilla ja Jõgeveste sillad õhiti alles 26. augusti keskpäeval) ning sillad kaitse sügavuses ette valmistatud õhkimiseks. Teine liin kulges piki Õhne ja Pedeli jõge ning kaitserajatised hõlmasid vastupanupunktideks muudetud Tõrva ja Valga linna.

Peakaitseliin koosnes kahest kaevikute liinist, tähtsamates kaitsesuundades aga kolmest kuni neljast liinist hästi arendatud ühenduskäikude süsteemiga. Kaitseliini ehitamiseks rakendati vene sõjavange ja Organisation Todt poolt sundrakendatud tsiviilelanikkonda.

Asukohas on taastatud on kaevikud ja laskepesad. Ala kasutab Valga militaarteemapark, kelle eestvõttel sai kõrgustik tagasi sõjaaegse ilme. Väliala avati 2015. aastal, Valga militraarteemapark korraldab seal lahinguid laserrelvadega ja muid üritusi.

Valga Muuseum on elav ja kaasaegne muuseum, kus sul ei hakka igav!

Läbi olustikupiltide on siin eksponeeritud Valga maakonna ja linnaga seotud loodus-, aja- ja kultuurilugu ‒ ikka muinasajast kuni tänapäevani. Muuseumiekspositsioonidele aitavad mulje loomisel kaasa maketid, muusika ja vahakujud.

Lisaks viib Valga Muuseum läbi giidituure, haridusprogramme, muuseumitunde ning õpitubasid. 

Huvitav teada: muuseumis on Eesti ajaloos esimese eestlasest olümpiavõitja Alfred Neulandi ja Eesti esimese eestlasest linnapea Johannes Märtsoni vahakujud.

Muuseumiskäik ei ole ajaraiskamine!

Valga raudteejaama peahoone (Leningradi Transpordi Projekteerimiskontor, arhitekt Viktor Tsipulin) valmis 1949. aastal. Hoone on piklik risaliitide ja väljasopististega liigendatud ühe-kahekorruseline kelpkatusega hoone, mille silmatorkavaim arhitektuurne aktsent on seitsmekorruseline ruudukujulise põhiplaaniga kõrge torn. Hinnanguliselt üks väärtuslikumaid ja esinduslikumaid stalinistliku arhitektuuri stiilinäiteid Eestis. Väärtust lisab asjaolu, et hoone on säilinud valdavalt originaalkujul. Jaamahoone rajati vahetult pärast teist maailmasõda tsaariaegse hoone asemele, mille Nõukogude väed olid puruks pommitanud. Kuna Valgas peeti kinni Saksa sõjavange, siis on võimalik, et ehitamisel kasutati nende tööjõudu.

Lõuna-Eesti vabadusvõitlejatele pühendatud ausammas on kõrgel alusel seisev tundmatu sõjamehe kuju, mõõk vööl ja lipp käes lehvimas, teine käsi kõrgele välja sirutatud. Algne ausammas avati leitnant Julius Kuperjanovi 31. sünnipäeval 11. oktoobril 1925. aastal ja lõhuti Nõukogude võimu poolt 21. septembri  öösel 1940. a. Vabadussõja ausammas taasavati 16. augustil2013. a endises asukohas Kuperjanovi tänaval Valga linnas. Ausamba kavandi ja kuju valmistas 1925. a Amandus Adamson, kes osales ka samba pronksfiguuri valamisel Itaalias. Pronkskuju taastas originaalmahus skulptor Jaak Soans. Taastamise eestvedajaks olid SA VIKP, Valga linn ja maavalitsus ning Eesti sõjamuuseum.

Mälestussammas avati Valga linnas asuvas matmispaigas 11. oktoobril 1925. aastal. Tegu on suurema Vabadussõjas langenute matmiskohaga, kus on leidnud oma viimase puhkepaiga üle 300 vabadussõjas langenu. Paraku ei õnnestunud kõiki langenuid tuvastada, mistõttu on sambal kokku 154 nime. Lisaks on sambal märge 152 langenu kohta, kes jäid tuvastamata. Septembris 1940 aeti sammas ümber. Juulis 1941 tõsteti sammas uuesti püsti. Pärast teist maailmasõda lükati sammas taas ümber ja maeti ka maha.

Sammas taasavati samas kohas 27. novembril 1988. aastal. See  monteeriti kokku originaaltükkidest. Sammas on suhteliselt tagasihoidliku kujundusega. See koosneb astendatud alusest, millele on paigutatud mitmeastmeline obelisk. Materjaliks on hall graniit.