Eesti Vabadussõja jälgedes

Samba kavandi valmistas Amandus Adamson. Sammas avati Pärnus Alevi kalmistul 16. juulil 1922. aastal. 1929. a sängitati ausamba kõrvale ka samba autor professor A. Adamson.

Mälestussammas õhiti 15. aprillil 1945. a. Samba osad maeti samasse. „Poisi lillevanikuga” matsid kohalikud keskkoolitüdrukud 175 m eemale. Sõdurite hauad jäid õnneks puutumata.

1987. a korrastati garnisoni kalmistu. 1988 .a kaevati samba osad välja, sh. „Poiss lillevanikuga”. 24. veebruaril 1989. a avati endise mälestussamba kohal leitud samba ülemine ots koos graniittahvliga, millel oli tekst: „1918 1920 / SIIN AVATI 16. JUULIL 1922. a. MÄLESTUSSAMMAS / EESTI VABADUSSÕJAS LANGENUTELE / SKULPTOR AMANDUS ADAMSON / LÕHUTUD 1945. a. / 24.II 1989 P.M.S.” Monumendi ja kalmistu täielik taastamine toimus etappide kaupa. Mälestussammas taasavati 17. juulil 1993. a.

Mälestusmärk asub Pärnu kesklinnas Iseseisvuse väljakul.

Graniidist mälestusmärk avati 2008. aastal endise Endla teatri asukoha läheduses ning selle autorid on Kaarel Eelma, Mart Aas ja Mikk Mutso.

23. veebruaril 1918. a loeti Pärnu Endla teatri rõdult esimest korda avalikult ette iseseisvusmanifest „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“. Teises maailmasõjas sai Endla teater tugevasti kannatada ja hiljem hoone õhiti.

Mälestusmärk kujutab ajaloolise Endla teatri rõdu selle algses suuruses. Rõduehitise seinale on graveeritud manifesti tekst nii vanas kui tänapäevases kirjastiilis ning ka pimedate punktkirjas.

Isesesivusmanifest avaldati Tallinnas 24. veebruaril ning pealinnas kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik ja riiklik võim läks selleks valitud organite (esialgu Eestimaa Päästekomitee, siis Ajutise Valitsuse) kätte. 24. veebruari 1918. a. loetakse Eesti Vabariigi sünniks.

1854. aastal valminud Tori kirikul on keeruline minevik. 1944. a põletas Punaarmee eest taganev Saksa armee Tori kiriku maani maha. Kui 1990. aastal algas kiriku taastamine, kasvasid kirikusaalis juba puud. 2001. aastal pühitseti kirik mälestusmärgina kõigile teise maailmasõja ohvritele Eesti Sõjameeste Mälestuskirikuks. Lisaks pühakojale on kirik kasutusel kontserdipaigana.

Soomaa Rahvuspark moodustati 1993. aastal rabade, liigirikaste luhtade, puisniitude ja eripalgeliste metsade kaitseks. Mitmekesine loodus, omapärane kultuurilugu rippsildade ja ühepuulootsikutega ning üleujutused ehk viies aastaaeg on toonud sellele paigale populaarsust.
Kõrtsi-Tõramaale, vanade talliteede ristumiskohale, on rajatud külastuskeskus. Siit leiab infot matkaradade ja kohalike teenuste kohta ning saab tutvuda ekspositsiooniga. Külastuskeskuse juurest saab alguse vahva koprarada.

Külastajate seas on populaarsed raba- ja metsarajad, millele annavad põnevust vaatetornid ja laudteed.

Mälestussammas avati praeguses Suure-Jaani linnas asuval kalmistul 24. juunil 1926. aastal, skulptuuri autor on Amandus Adamson. Sambal kujutatakse muinaseestlaste vanemat Lembitut, kes on haavatud, kuid hoiab veel mõõka kõrgel. Sammas purustati esimest korda 1941. aastal ja teist korda 1950. aastal. Sammas taastati ja taasavati 23. juunil 1990. aastal. Lembitu pronksist kuju viidi pärast esimest purustamist kohaliku täitevkomitee kuuri ja pandi Saksa okupatsiooni ajal oma kohale tagasi. 1950. aastal, pärast monumendi lõplikku lõhkumist, anti käest ilma jäänud pronkskuju üle Viljandi muuseumile. Kui sammas 1990. aastal taastati, valati selleks uus pronksist kuju.

Allikad:

Eesti sõjaajaloo teejuht, Tallinn 2010. Koostaja K. Luts.

Liivarannal ja männimetsa veerel asuvas restoranis Eagle saate imetleda hingematvalt kauneid mere- ning golfiväljakuvaateid ning nautida Euroopa köögi päikeselisi maitseid.

Oma koha on menüüs leidnud kohalik tooraine ja mereannid inspireerituna restorani asukohast Pärnu Bay Golf Links väljakul, mille vapilinnuks on kalakotkas.

Esimesel korrusel paiknevas hubases lounge'is pakutakse kiiret ja kosutavat sööki, teise korruse restoran on ideaalne paik eriüritusteks nagu sünnipäevad, kontserdid, seminarid või pulmad.

Oled oodatud külastama Pärnamäed OÜ pagariäri ja kohvikut. 
Asume kauni vaatega Reiu jõe kaldal. Suvisel ajal saad istuda kohviku väliterrassil, nautida nii vaadet kui hellitada maitsemeeli.

Kohviku menüüst leiab igaüks endale midagi meelepärast. Tule ja naudi kohvi, teed või muid jooke ning sinna juurde proovi pagarite küpsetatud värskeid saiakesi või kokkade valmistatud toekamaid hõrgutisi.
Pagariäri poest saad osta värsket leiba, saia, saiakesi, ekleere, torte, kringleid. Müügil on ka suur valik Pärnamägede käsitöö küpsiseid ja sefiire. Samuti on müügil eesti väiketootjate toodangut.

Jõesuu KülaKohvik – südamega tehtud road, värskendavad joogid, hubane ja sõbralik õhkkond, mängutuba lastele, maaliline loodus ümberringi, põnevust pakkuv rippsild maja taga ...

Kohvik asub Soomaa piiril, kohas, kus Navesti jõgi ühineb Pärnu jõega, täpselt Jõesuu rippsilla juures.

Olete väga oodatud, et teha värskendav kohvi- või jätsipaus või süüa üks mõnus kõhutäis (arvestatud ka veganitega). Pakume võimalust korraldada kohvikus üritusi (majas 80 kohta, õues 45) ja tellida catering teie asukohta. 

Kohtumisteni!