Saaremaa ja Hiiumaa – Eesti merepiiri valvurid

Metallist 30-meetrine tuletorn valmis 1874. aastal Prantsusmaal valmistatud osadest. Esimeses maailmasõjas sai torn tugevalt kannatada ning 1921. aastal valati tuletornile ümber betoonist särk.

Tuletorn on 29,5 meetri kõrgune ja tema tuli kõrgub üle merepinna 37 meetrit. Tuletorni tuli on nähtav 31,5 km kaugusele.

Tuletorni lisaülesandeks oli hoiatada jää liikumisest Soome lahel ja anda laevadele punase plinkiva tulega märku, kui Soome lahe laevateel on takistav jää.

Tuletorn on seotud I maailmasõja sündmustega: 12. augustil 1914 kell 4.00 tulistas Saksa ristleja Magdeburg Ristna tuletorni ja Ristna neemel asuvat sideposti. Selle sündmusega jõudis ilmasõda esmakordselt Eesti pinnale. Ristna tuletorn oli sidepidamise koht patrullivate Inglise ja Vene allveelaevade ning Tallinna merebaasi vahel: raadiosidet välditi. Allveelaevad tõusid kokkulepitud kohal pinnale ja läkitasid sideohvitserid tuletorni linnkusse, kust võeti telefoniühendus Tallinnaga saamaks edasisi juhtnööre. Sama sõja päevil kasutas Vene merevägi Ristna neemel mereluure otstarbel tolle aja kohta üsna haruldast seadet- allveekella e. hüdrofoni, mis püüdis kinni laeva sõukruvi müra. Kaldajaam ja kaablid purustati venelaste taandumisel, kella vare on tänaseni merepõhjas, selle asukoht on teadmata. Tähelepanu väärib 20. sajandi alguses rajatud sireenihoone, mis on üks vähestest Eesti tuletornide juures säilinud sireenihoonetest.

Rohkem infot Hiiumaa militaarpärandi kohta on siin:
https://mil.hiiumaa.ee

Hiiumaa Militaarmuuseum asub endises Tahkuna piirivalve­kordonis.

Huviliste koondamiseks asutati 2005. aastal MTÜ Hiiumaa Militaarajalooselts. Kui 2005. aasta suvel selgus, et Eesti piirivalve kolib välja Tahkuna kordonist ja hooneid enam ei vajata, tekkis esialgu utoopilisena tundunud idee rajada linnakusse Hiiumaa militaarajalugu tutvustav väljapanek. Hiiumaa Militaarmuuseum avati 9. augustil 2007. aastal. Keskendutakse Hiiumaaga seotud 20. sajandi militaaria tutvustamisele, iseloomulikumad valdkonnad on rannapatareid ja piirivalve. Muuseumisse on teisaldatud väiksemaid ehitisi ﹘ pääsla, relvakontrolli post, kurilka (suitsetamispaviljon), dott (kuuli­pildujapunker), metallist varjend, vaatetorn. Oma koha on leidnud mõned Nõukogude aegsed mälestusmärgid ja -tahvlid.

Rohkem infot Hiiumaa militaarpärandi kohta on siin:
https://mil.hiiumaa.ee

Tahkuna 130 mm patarei sarnaneb arhitektuurilt Tohvri patareiga. Suurtüki­õuede raudbetooni sisse on mitmes kohas kirjutatud kuupäev 20/IV 1941. Sel aastal oli patareis neli 130 mm suurtükki B-13 (suurtüki kaal koos kilbiga 12,8 tonni, meeskond 11, laskekaugus kuni 25 km). Patarei koosseisus oli 151 madrust ja 9 ohvitseri. Tahkuna patareis nr 26 paigaldati suurtükid vahetult enne lahinguid 1941. a oktoobris.

Raudbetoonist suurtükiplokid jäid sõjas terveks ja isikkoosseis saabus kohale juba 1944. aasta oktoobris. Patareis oli algul kolm 130  mm suurtükki B-13. Viimased lasud tehti Tahkunas 1960. aasta jaanuaris ja siis oli suurtükke neli. Patarei tegutsemise ajal oli tuletornini viivast teest viimane kilomeeter tõkkepuu ja pääslaga suletud. Isegi 1959. aasta sõjaväe topokaardile ei ole seda teelõiku märgitud.

Tänapäeval on Tahkuna patarei ehitised valdavalt hästi säilinud. Suurtükiplokkide kõrval laskemoonahoidlates on kohati säilinud mürsuriiulid, need on alles ka positsioonide tagalas asuvates laskemoonaladudes. Varjend-elektrijaamas (gaasivarjendis) on alles narid. Katlamaja ning diiselelektrijaama vahel on omapärane kõrgesse pinnasevalli peidetud veetrass, mille mõlemas otsas on betoonreservuaar. Tulejuhtimistorn ehitati komandopunkti kõrvale 1950. aastatel. Pärast patarei likvideerimist oli selles laevastiku raadiotehnikaüksuse vaatluspost. Kuna mets kasvas kõrgemaks ja meri enam hästi ei paistnud, ehitati tornile veel üks korrus peale. See on ülejäänud ehitisest silmatorkavalt viletsama ehituskvaliteediga. Juurdeehitatud korrusel on ka ahi, algselt oli tornis keskküte. Kogu patarei territooriumil on lahtikaevatud kaablikraave – nii 1960. aastatest, kui kolhoosidel lubati võtta mahajäetud patareist elektrivarustust, kui ka 1990. aastate algusest, kui kaevati välja kõik vahepeal paigaldatud kaablid (mida õnnestus leida). Territoorium on täiesti hooldamata ja tihedalt metsa kasvanud, seepärast on objektide leidmine ja vaatlemine raskendatud.

Patarei territooriumil parkla kõrval on 1968. aastal avatud mälestusmärk 1941. aastal hukkunud Balti laevastiku meremeestele. Mälestusmärgi autor on Leningradist pärit Vitali Navoznõhh, 1941. aasta Hiiumaa lahingutes osaleja, kes pärast sõda elas Hiiumaal ja töötas kiviraidurina. Mälestusmärgi kõrval on hauakivi kahele tundmatule sõdurile, kes maeti sinna 1973. aastal.

Rohkem infot Hiiumaa militaarpärandi kohta on siin:
https://mil.hiiumaa.ee

Mälestusmärgi idee autor on Otto Mägi ja tema kaasvõitleja idee elluviimisel Heino Kerde. 2001. aastal kirjutas Otto Mägi Kärdla linnavolikogule avalduse, et teises maailmasõjas hukkunud Hiiumaa poistele tuleks Kärdlasse püstitada mälestusmärk. Mälestusmärgi skulptor on Elo Liiv, arhitektid Maris Kerge ja Kadri Kerge. Skulptuuri modell oli Kärdlast pärit Marek Vainumäe.

Graniiti on raiutud 685 teises maailmasõjas langenud hiidlase nime, pööramata tähelepanu mundrile, milles nad surid. Küll aga on äratuntav munder seljas pronksskulptuuril – see poiss kannab Eesti mundrit ja ta on peast võtnud Soome kiivri. Tegemist on esimese ja seni ainsa monumendiga Eestis, mis mälestab kõiki teises maailmasõjas langenuid, neid poliitiliselt eristamata. Mälestusmärgi rajamine sai teoks kultuuriministeeriumi, kaitseministeeriumi, eraisikute ning firmade toetusel. Ehitustöid koordineerisid Kärdla linnavalitsus ja vabadusvõitlejate ja represseeritute Hiiumaa ühing. Mälestusmärk avati 25. mail 2012. aastal.

Rohkem infot Hiiumaa militaarpärandi kohta on siin:
https://mil.hiiumaa.ee

Roograhu sadama restoran asub otse mere ääres ja on avatud aastaringselt. Lisaks suurepärastele pitsadele on valikus maitsvad supid, salatid ja põhiroad ning menüüst ei puudu ka kohalik hooajaline kala.

Roograhu sadama restoran sobib imehästi lastega peredele - tore koht sünnipäeva peoks ja perega keha kinnitamiseks. Koht, kus toit teeb õnnelikuks.

Sadamahoones tegutseb ka külalistemaja ja merevaatega tünnisaun.

Kõik teed toovad Roograhusse ja siia saab mitmeti - tule lennukiga, oma paadiga, jalgratta või autoga.

"Kala ja võrk" on kala ja kalastustarvete kauplus-kohvik Hiiumaal Kärdlas.

Meie lugu sai alguse 2000. aastal väikesest kalaärist Kärdla turul, kui üks rannakalur leidis, et suured ideed ei mahu enam väikese pinna peale ära. 

Meie kala on värske ja püütud saart ümbritsevast merest. Samast oma mere kalast teeme ka suitsukala, kuivatatud kala ning muid kalatooteid, mida koju kaasa osta või kohapeal mekkida.

Lisaks värskele kalale pakume ka kerget einet - kalasuppi ja salateid, võileiba ja kohvi ning karastusjooke. Peale oma püütud kala müüme ka teiste Hiiumaa väiketootjate parimat toidutoodangut.