Partizanų keliais Aukštaitijoje
Päev 1.
115 km
Utena – Visėtiškės – Andrioniškis – Troškūnai – Panevėžys
Praktiline teave
- Maršruts ir domāts kā padomdevējs - kā optimālāk apceļot reģionu vai valsti, vai divas valstis ar mērķi iepazīt to militāro mantojumu;
- Braucējam pašam ir jāizplāno – cik no ieteiktajiem objektiem un vietām viņš vienas dienas laikā var iepazīt;
- Pirms ceļojuma ir jānoskaidro apskates vietu (muzeju, kolekciju, fortifikācijas u.c. objektu) darba laiks;
- Vietās, kur ir iepriekšēja pieteikšanās (vietējie gidi, privātas kolekcijas, cits), ir jāpiesaka vizīte, norādot datumu un laiku. Ja ceļojums tiek atcelts, ir jāinformē pieteiktās vietas;
- Naktsmītnes ir jārezervē laicīgi. Vasaras sezonā, īpaši jūras piekrastē naktsmītnes var būt nepieejamas. Daļa no ēdināšanas uzņēmumiem ziemas sezonā var nestrādāt;
- Ceļojumam izvēlieties ne tikai vasaru, bet arī citus gadalaikus;
- Latvijas – Lietuvas – Igaunijas robežas pa autoceļiem var šķērsot brīvi bez ierobežojumiem un jebkurā diennakts laikā. Iebraucot no vienas valsts otrā ir jābūt līdzi ID kartei vai pasei;
- Apmeklējiet tūrisma informācijas centrus, kur var iegūt papildus informāciju, bukletus, kartes.
Vaatamisväärsused
Vabadusvõitluste muuseum Utenas
Utenas, mitte kaugel põhimaanteede Kaunas–Daugpilis (A6) ja Vilnius–Utena (A14) ristumiskohast.
Muuseumis 2015. aastal asub endises Utena kitsarööpmelises raudteejaamas. Esitletud kujul on see muuseum, mis on täis luulet ja paljastab peenelt sõjajärgset tõde. Näitusel "Euroopa ühine identiteet totalitaarsete režiimide kontekstis" tehakse ettepanek õppida tundma kogu Leedu ja Euroopa minevikku ühe Leedu piirkonna ajaloo kaudu. See räägib Euroopa jagunemisest 1939. aastal. salaprotokollide kokkulepete järgi Leedu Nõukogude okupatsioon, leedulaste sunniviisiline osalemine Teises maailmasõjas, pagulus, sõjajärgne vastupanu ja kolhooside loomine Utena oblastis. Valusad aastad 1940-1965 Utena piirkonna ja Leedu sündmusi paljastavad kontrastipõhimõttel kõrvutades raudse eesriide taguse eluga.
Samuti on kitsarööpmelise raudteejaama ajalukku jäänud traagiline jälg. Siit 1941. ja 1945.–1953. Siberisse veeresid vagunid pagendustega.
Algimantas sõjaväeringkonna partisanide lahingute radadel
Sõit mööda maanteed 1216 Šimoni metsas (olemas suunaviit, stend).
Sõjajärgsete Leedu partisanilahingute ajal oli Šimonių giria Algimantase rajooni Aukštaitia suurima partisaniüksuse tegevuskeskus. Selles rajoonis 1945. a tegutses umbes 200 ja 1952. a juba ainult 20-30 partisani. Aastatel 1947-1949 Šimoniase metsas asutati Ida-Leedu partisanipiirkonna komandörid (Karalias Mindaugas). Jonas Kimšto-Žalgiris ja 1949. a viimase positsiooni üle võtnud Antanas Starkaus-Montė peidupaigad - komandopunkt, kust juhiti partisaniliikumist Aukštaitias. Algimantas ringkonna partisanilahingute marsruut kutsub tutvuma Algimantas rajooni 6 partisanide peidupaigaga, mis paigaldati ja kus varjasid end ja võitlesid Žaliosios, Šarūni ja Kunigaikškis Margise ringkonna partisanid. Šimoni metsas on kaks erineva pikkusega jalutusrada (5 km ja 10 km), mis kutsuvad rändama mööda partisanide teid.
Ida-Leedu (kuningas Mindaugas) oblasti Leedu partisanide komandopunkt
Pärast Anrioniškise linna kalmistu möödumist (seal on sildid).
Selles peidupaigas 1944–1949 tegutses Leedu partisanide komandopunkt Ida-Leedu (Karalias Mindaugas) piirkonnas. aastal 1944 Balys Žukauskas rajas peidupaiga koos oma vendade Petruse ja Juoz Jovaišasega suvel ning hakkas varjama 1944. aastal. kuulutas välja mobilisatsioonid Punaarmeesse. aastal 1945 Aasta lõpus alustas külaskäiku Antanas Slučka-Šarūnas, kes asutas Troškūnai ümbruses esimesena partisanide rühma ning ühendas hiljem Rokiškise, Anykščiai, Kavarsko, Troškūnai ja Andrioniškise partisanid Šarūnise rahvusmeeskonnaks. peidupaik. aastal 1947 Algimantas rajooni ülemaks sai A. Slučka-Šarūnas ja 1949. a Ida-Leedu piirkonna komandör. See tähendab, et alates 1949.a peidupaigast sai Ida-Leedu piirkonna peakorter. Viis aastat partisanidele edukalt peavarju andnud peidupaik vabastati 1949. aastal. 28. oktoobril, kui MGB armeeüksused kodutalu ümber piirasid, ei soostunud selles varjunud partisanid alistuma ja lasid end õhku.
Praegu on seal säilinud punker, rist ja mälestussammas hukkunutele.
Algimantas sõjaväeringkonna partisanidele pühendatud monument
Anykščiai rajooni Troškūnai linna keskuses, St. Kolmainu kirik.
1944-1953 Partisanisõja ajal jagati Leedu territoorium 9 partisaniringkonnaks. 1947-1950 Panevėžyse ja Anykščiai ümbruses tegutses Leedu partisanide Algimantase ringkond, mille loomine on tihedalt seotud Troškūnaiga. Selle linna elanikud organiseerisid Aukštaitijas partisanide üksused. Algimantase ringkonna esimene ülem Antanas Slučka-Šarūnas sündis ja elas Troškūnais.
aastal 1996 Leedu rahvastiku genotsiidi ja vastupanu uurimise keskuse eestvõttel ehitati Troškūnais Algimantase rajooni partisanidele pühendatud monument. Monumendi autor on skulptor Jonas Jagėla ja arhitekt Audronė Kiaushinienė. Monumendi põhiosa moodustab must kivivärav, mis sümboliseerib neid, kes läksid kodumaad kaitsma ja neid, kes tagasi ei tulnud. Värava külgedele paigaldatud pronksristid sümboliseerivad kristlikku usku ja pronksmõõk, nagu peaingel St. Miikaeli mõõk sümboliseerib usu ja lootuse valgust. Monumendi esisel platsil on mustad kiviplaadid mälestanud Algimante rajooni kolme rahvusmeeskonda - Šarūni, Žaliosija ja hertsog Margist.
