Suur piiriülene ringreis - Läti ja Eesti 100-aastase iseseisvuse sõjaajalooline pärand

Avinurme lahingu memoriaal asub Avinurme alevikus, kiriku ja surnuaia juures.

Avinurme lahing toimus 1944. aastal ning traagilisel kombel sõdisid seal ka eestlased eestlaste vastu: Nõukogude poolel eestlaste 27. laskurpolgu ja 921. laskurpolgu mõned pataljonid ning  Saksa poolel Eesti Relvagrenaderide SS-diviisi ja Eriotstarbelise Jalaväediviisi osad. 

1964. aastal püstitati Avinurme kiriku ette mälestussammas kirjadega: "Au kangelastele, kes langesid võitluses kodumaa eest Avinurme vabastamisel. 20. IX 1944. a.".

Skulptuur "Leinav neitsi" / II maailmasõjas hukkunute ühishaud asub Mustvee linnas, Peipsi järve kaldal.

1944. aastal maeti siia, mahajäetud vanausuliste kiriku surnuaeda Mustvees ja ümbritsevates metsades hukkunud punaarmee sõjamehi. Nõukogude armee allikate andmeil on ühishauda maetud II maailmasõjas hukkunud 264 nõukogude sõjaväelast. 

1973. aasta 8. mail paigutati siia skulptor Elmar Rebase pronksist monument „Leinav neitsi“ (kunstnik Artur Lok) ja ühishauda tähistav mälestusmärk.

Muuseum asub Jõgeval, Tartu-Jõgeva-Aravete maantee ääres.

Jõgewa Militaarmuuseum kasvas välja sõjaajaloo huviliste tegutsemisel kogutud ja näituseks vormistatud ekspositsioonist "1900-1945". Muuseumina tegutsetakse aastast 2012. Eksponeeritakse paikkonna maapõueleide, sõjaajalooga seonduvaid militaar- ja tsiviilesemeid ning vaimuvara. Muuseumis on suur väljapanek relvi, kajastatakse sõjakonflikte kiviajast tänapäevani. Tegutseb ka õppeklass muuseumihariduslike programmide läbiviimiseks (nt programm koolidele “Laps, ära puutu pommi!”).

Muuseumis on aukohal soomusauto Arsenal-Crossley koopia (aastast 1927), mis valmis pärast muuseumi töötajate pikka uurimistööd ja nende endi kätega Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise raames 2018. aastal.

Soomepoiste tuba-muuseum asub Äksi alevikus, Saadjärve Looduskeskuse hoones

Soomepoiste tuba-muuseum avati Äksis 2002. aastal Soome Sõjaveteranide Eesti Ühenduse, Tartu vallavalitsuse ja ka Soome riigi algatusel ja toetusel.

Soomepoiste tuba-muuseum annab ülevaate soomepoiste lahinguteedest Soomes ja Eestist teise maailmasõja ajal. Tulge ning vaadake Jõgevamaal ja Tartumaal toimunud lahinguid tutvustavat maketti, soomepoiste mundreid, varustust, relvi, autasusid, isiklikke esemeid ja fotosid! Külastada saab ka sõjameeste punkrit.

Sissepääs tasuta. 

Muuseum asub Tartus Riia mäel Riia ja Pepleri tänavate ristumiskohas.

KGB kongide muuseum kuulub Tartu Linnaajaloo Muuseumide perre. Muuseum asub Riia mäel „hallis majas”, kus 1940.–50. aastatel tegutses NKVD/KGB. Külastajatele on avatud hoone keldriosa, kus asus poliitilistel põhjustel arreteeritute eeluurimisvangla. Osa kongidest, kartserid ja koridoriosa on taastatud originaalsel kujul. Teisi endisi vangikambreid täidab ekspositsioon, mis annab ülevaate teisest maailmasõjast, Eesti sõjajärgsest vabadusvõitlusest, kommunistliku režiimi kuritegudest ning eluolust eeluurimisvanglas. Muuseumi rajamise idee tekkis Tartus tegutsenud õpilasvastupanuorganisatsiooni Sini-Must-Valge endistel liikmetel, kes enda kunagisi vangikonge külastades avastasid, et kelder seisab tühjana ja vangla ilme taastamine ei oleks väga keeruline. Muuseum avati ametlikult 12. oktoobril 2001. aastal.

Raadi sõjaväelennuväli on endine Tartu linna kirdeservas asunud lennuväli.

14. aprillil 1912. aastal tegi Vene lendur Sergei Utotškin Raadi mõisa väljade kohal Farman-tüüpi lennumasinal Eesti esimese mootorlennuki lennu. Raadi mõisnik parun Liphart laskis oma põllu lennukite maandumisrajaks siluda 1914. aasta suvel. Eesti iseseisvumise järgselt paiknes Raadil lennurügemendi 2. eskadrill. 1950.-1960. aastatel kujunes Raadile üks Ida-Euroopa suuremaid sõjaväelennuvälju, kust startisid strateegilised kaugpommitajad. Viimane lennuk maandus Raadi lennuväljal arvatavasti 1996. aastal. 1999. aastal loobuti lõplikult lennuvälja renoveerimise ideest. Lennuväli ei ole enam lennuväljana kasutuses.

Lennuvälja vahetus läheduses asus Raadi mõis. 1919. aastal Liphartitelt võõrandatud mõisa ruumidesse asutati 1922. aastal Eesti Rahva Muuseum. 1944. aasta augusti lahingutes süttis loss pommitamisel ning põles varemeteks. 2016. a avati Raadil Eesti Rahva Muuseumi uus peahoone, mis paikneb ühe varasema lennuraja läänepoolsel otsal, mille arhitektuurseks ideeks oli lennuraja pikendusena mõjuv, justnagu maa seest kerkiv 350 meetri pikkune hoone.

Avinurme Puiduait on puidukäsitöö kodu. Puiduaidas saad oma käteosavust proovida ning osaleda erinevates õpitubades, kus õpetatakse korvipunumist, viltimist, koduleiva küpsetamist, küünalde meisterdamist, kalossidele maalimist jpm.

Puiduaida poes on Eesti kõige rikkalikum laastutoodete valik ning hulgaliselt saunatooteid ja puidust majapidamisnõusid.

Puiduaida hubases kohvikunurgas saab maitsta koduseid kooke ja pirukaid, iseküpsetatud leiba ning muud hääd-paremat. Eelneval kokkuleppel saame pakkuda toitlustust kuni 80-liikmelistele gruppidele.

Teemaja Mustvees on õdus koht Peipsi pealinnas, kus pakutakse head teed ja kohalikku sööki-jooki. Kindlasti ei puudu menüüst Peipsi järve kala ja kohalikud aia- ning metsasaadused.
Teemaja teisel korrusel saab perekonnaüritusi ning muid tähtpäevi pidada.

Kui teekond aga pikemaks läheb siis on võimalik ka öömajale jääda. Kolmandal korrusel on majutus. Kolm hubast tuba pakuvad majutust kuni 7le inimesele.

Peipsi Teemaja on legendaarne punane maja Mustvee kesklinnas.

Lisaks söögile ootab teelisi ka  põnev valik käsitööd ja suveniire.

Kena interjööri ning laste sõbraliku õuealaga toitlustuskoht Jõgeva - Mustvee mnt. ääres Kantkülas. Igal tööpäeval pakume maitsvat buffet-lauda.

Tooraineks kasutame peamiselt hooajalisi kohaliku päritoluga toiduaineid.
Meie juures saad maitsvat toitu nautida nii siseruumides kui ka ilusa ilma korral väliterrassil. Lisaks igapäevasele toitlustusele saab meie juures pidada tähtpäevi, teemaüritusi ja seminare.

Kohviku teisel korrusel pakume teelolijatele majutust.

Juulamõisa kohapärimuskohvik on väike ökomärgisega toidukoht Vooremaal. Meie sooviks on pakkuda inimestele õdusat olemist ja tervislikku toitu!

Pakume kohalikku toitu, räägime piirkonna legende, tutvustame väiketootjate toodangut. Taimetoidu eelistajatele on taimetoidu menüü ja suurperedele suurpere praad. Kohviku terrassi servas on ürdiaed, pikutamiseks heinarõuk. Õpihimulistele pakume Eesti toiduga seotud töötubasid.

Paneme kokku kohaliku toiduga korve pikniku pidamiseks või kingituseks.

Kohvik on kui postimaja Teie rännuteel Jääaja keskusest  Elistvere loomaparki  ja koguperemängumaale Vudila.